Täiskogu istungite kaupa: Arvo Aller
Kokku istungeid: 141
Täielikult profileeritud: 141
2025-10-15
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on Euroopa Komisjon ja EL-i keskne juhtimine, keda kritiseeritakse ideoloogilise tingimuslikkuse ja suveräänsuse äravõtmise eest. Kodumaine kriitika on suunatud valitsusele, keda nimetatakse põllumajanduse osas "võhikuteks" ja kes ei arvesta põllumeestega. Kriitika on poliitika- ja väärtuspõhine ning kompromiss on välistatud.
2025-10-08
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on minister ja kaudselt sotsiaaldemokraadid ("sotsid"), keda süüdistatakse avaliku arvamuse mahasurumises ja lobistide huvide teenimises planeerimisseaduse muudatuste kaudu. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii fiskaalpoliitika läbipaistvust kui ka demokraatlike protseduuride rikkumist.
2025-10-07
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsuse eelarvepoliitikale ja eelarve koostamise metoodikale. Kriitika on sisuline ja poliitikapõhine, keskendudes amortisatsiooni väljajätmisele eelarvest, mis viitab fiskaalse läbipaistvuse puudujäägile.
2025-09-24
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud praegustele valitsevatele võimuerakondadele, keda süüdistatakse teadlikus poliitikas, mis viib maapiirkondade hääbumiseni. Kriitika on poliitiline ja protseduuriline, keskendudes lastetoetuste kaotamisele, maksutõusudele ja PRIA bürokraatia kasvule. Kriitika intensiivsus on kõrge, konstateerides, et asjad on "mädad".
2025-09-22
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsuse tegevusele ja teavitamise protseduuridele, kuna Riigikogu liikmeid ei teavitatud olulistest julgeolekuintsidentidest enne pressiteate ilmumist. Vastuseis on intensiivne ja keskendub läbipaistvuse puudumisele ning operatsioonide tulemuslikkuse küsimärgi alla seadmisele.
2025-09-17
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Ebapiisav teave.
2025-09-15
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on praegune ja eelmine valitsus (sh sotsid), keda kritiseeritakse maamaksu piirangute eemaldamise ja põllumeeste ebapiisava toetamise eest. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades valitsust selles, et nad on valmis põllumeestelt raha ära võtma. Samuti kritiseeritakse ametnikke ja poliitikuid, kes hääletavad seaduste poolt sisusse süvenemata.
2025-09-10
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja konkreetsele ministrile/ametnikule, keda süüdistatakse väärinfo levitamises ja ebakompetentsuses (nt USA terviseministri hurjutamine). Kriitika on suunatud ka valitsuse püüdlustele suurendada oma võimu kriisiolukorra kehtestamise kaudu, mis piirab Riigikogu rolli. EKRE fraktsioon teeb ettepaneku seaduseelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.
2025-09-09
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsuse ja juhtivate ametnike vastu, keda kritiseeritakse kiirustatud otsuste ja vastutuse vältimise eest. Eriti terav on kriitika Nursipalu juhtumi käsitlemise ja inimestele "märgi külge paneku" osas, mis on nii poliitiline kui ka isiklikku õiglust puudutav kriitika. Kriitika on suunatud ka valitsuse suutmatusele näidata ära, kuhu pikaajalise kava täitmisega on jõutud.
2025-09-08
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse/ministeeriumi tegevusele, mis viis eelarvekärbete tõttu toetustingimuste kitsendamiseni. Vastuseis on poliitikapõhine, heites ette otsustusprotsessi, kus sektor pandi fakti ette, ning rõhutades, et kärped kahjustavad väikemesinikke ja tootjatevahelist koostööd.
2025-09-04
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Peamised vastased on Kaja Kallase valitsus ja vastutavad ministrid, keda kritiseeritakse vastutuse äraandmise ja lubaduste rikkumise eest. Kriitika on suunatud nii poliitilisele kultuurile (otsuste eelnõude 51 hääle nõue) kui ka konkreetsetele poliitikatele (maksutõusud, kohtute kärped).
2025-06-18
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on suunatud valitsusele ja Reformierakonnale, keda süüdistatakse majanduslikus paigalseisus ja ebaefektiivses maksupoliitikas. Kriitika on poliitika- ja ideoloogiapõhine, süüdistades valitsust selles, et nad võtavad raha rahvalt ära ja demonstreerivad siis tulumaksuvaba miinimumi tõusu suure võiduna. Vastandutakse ka siseministri seisukohale võõrtööjõu osas.
2025-06-16
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud ministrile ja valitsusele, kes eelnõu esitasid, kritiseerides nende väiteid, et uusi makse ei tule, ning poliitika tagajärgi. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitika ebaotstarbekusele ja halduskoormuse suurenemisele. Kõneleja toetab selgelt eelnõu tagasilükkamise avaldust.
2025-06-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud valitsuse ja umbusaldatava ministri vastu, keda süüdistatakse topeltstandardite rakendamises ja oma liitlaste kaitsmises. Kriitika on intensiivne ja keskendub konkreetsete isikute (Lehtme) ja juhtumite kaudu esile toodud eetilisele ebaõnnestumisele, seades kahtluse alla valitsuse legitiimsuse.
2025-05-21
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on Vabariigi Valitsus ja Riigikogu enamus, keda süüdistatakse rahva vaesestamises maksutõusude kaudu ja hoolimatuses. Kriitika on intensiivne ja poliitiline, ulatudes süüdistuseni Putini propaganda elluviimises julgeolekumaksu varjus. Endisi koalitsioonipartnereid (sotsid) kritiseeritakse nende varasema maksutõusude toetamise ja praeguse istungilt puudumise eest.
2025-05-19
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on valitsuse ja ministriga, keda kritiseeritakse teravalt ebapiisavate vastuste ja läbirääkimiste käigus mõtete mitte vastuvõtmise eest. Kriitika on suunatud poliitikale (maksutõusud, odava tööjõu sissetoomine) ja valitsuse suutmatusele tegeleda juurpõhjustega. Valitsus tuleb kõneleja sõnul "tuua maa peale", mis viitab kompromissivalmiduse puudumisele.
2025-05-14
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised kriitika sihtmärgid on valitsus ja koalitsioon, keda süüdistatakse rahva toimetulekust mitte hoolimises ja eelnõude ebaselguses. Eraldi kritiseeritakse Sotsiaaldemokraate sookvootide teemal ja nende varasemat valitsuses olekut. Samuti kritiseeritakse rahandusministrit trahviühikute osas antud lubaduste rikkumise eest, mis viitab usaldusprobleemidele.
2025-05-14
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamised kriitika sihtmärgid on Prokuratuur (seaduste eiramise ja ohvrite kahju minimeerimise eest) ning Justiits- ja digiminister/Valitsus (ebapiisavate lahenduste pakkumise eest, keskendudes kaameratele vastutuse asemel). Kriitika on intensiivne ja suunatud nii poliitilisele tegevusetusele kui ka õigussüsteemi menetluslikele puudujääkidele. Samuti kritiseeritakse endist Slava Ukraini juhti Johanna-Maria Lehtmet isikliku varguse eest.
2025-05-13
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud ministrile ja valitsusele, keda kritiseeritakse reformi varjatud eesmärkide ja kiirendatud menetluse eest. Kriitika on poliitiline ja protseduuriline, süüdistades ministrit vastutuse taandamises regionaalsete otsuste eest. Kõneleja on kindel, et reformi eesmärk on kohtute kinnipanek regioonides.
2025-05-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud valitsuse ministritele (sotsiaal- ja justiitsminister), keda kritiseeritakse vastutuse vältimise ja ebakompetentse järelevalve eest. Kriitika on suunatud poliitika elluviimise ja protseduuriliste puudujääkide vastu, eriti Sotsiaalkindlustusameti tegevuse osas.
2025-05-07
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on Reformierakond ja praegune koalitsioon, keda kritiseeritakse teravalt ebaefektiivse maksustamispoliitika eest, mis ei ole riiki rikkaks teinud. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, nõudes poliitilist vastutust tehtud valeotsuste eest. Vastuseis on intensiivne, kuid jätab ruumi koostööks maksude alandamise teemal.
2025-05-06
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud ministrile ja valitsuse finantsstrateegiale. Kriitika on poliitika- ja menetluspõhine, keskendudes ebaselgusele 2,6 miljardi euro suuruse investeeringu klassifitseerimisel ning kliimateemade ignoreerimisele majandusettekannetes.
2025-05-05
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti Eesti 200 minister, keda kritiseeritakse ebaselge poliitilise nägemuse, faktivigade ja maaelu tegelikkuse mittemõistmise eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub valitsuse otsustele, mis kahjustavad maapiirkondi, nagu teenuste sulgemine ja maksutõusud. Kompromissi võimalust ei mainita, vaid nõutakse poliitilise nägemuse ellurakendamist.
2025-04-24
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Not enough data
2025-04-23
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud seaduseelnõu ebapiisavale selgusele ja vastuoludele, nõudes, et kõik asjad oleksid "üheselt selged". Vastuseis on protseduuriline, keskendudes sellele, keda ja millal nõustatakse ning kuidas dokumenteeritakse.
2025-04-23
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on suunatud valitsusele, eriti peaministrile ja minister Karmen Jollerile, keda süüdistatakse riigi lõhkumises maksupoliitika kaudu. Kriitika on intensiivne ja seob sotsiaalsed tragöödiad (hooldekodude juhtumid) otseselt Reformierakonnaga seotud asutustega. Vastaseid kritiseeritakse nii poliitika (maksude) kui ka tegevuse (turvalisuse) ebaõnnestumise eest.
2025-04-17
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Tugev vastuseis on suunatud valitsevale koalitsioonile ja Reformierakonnale, keda kritiseeritakse maksutõusude ja opositsiooni heade algatuste eiramise eest. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsejaid selles, et nende argumendid on "rahvavaenulikud" ja nad peavad end ainsateks, kes teavad, kuidas asju teha. Koalitsiooni tegevust kirjeldatakse kui aeglase käiguga "teerulli", mis sõidab kõigist opositsiooni ettepanekutest üle.
2025-04-16
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Isamaa erakonnale, heites neile ette vastuolulist käitumist energiamajanduse arengukava toetamisel 2017. ja 2022. aastal. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, viidates sellele, et elektriturg ei ole vaba toetustest, nagu algselt lubati. Samuti rõhutatakse, et EKRE oli ainuke, kes 2022. aasta energiamajanduse korraldamise seaduse muudatust ei toetanud.
2025-04-15
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud ministeeriumi haldustegevusele, kritiseerides uue ürituste korraldaja ametikoha loomist kui võimalikku ebaotstarbekat kulu. Samuti kritiseeritakse kaudselt justiitssüsteemi varasemat aeglust, nõudes uuelt peaprokurörilt kiiret tegutsemist.
2025-04-14
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse või vastutava ministeeriumi tegevusetuse vastu, mis on lubanud kormoranide populatsioonil kontrolli alt väljuda. Eelkõige kritiseeritakse praeguseid regulatsioone, mis näivad keelavat kevadise letaalse heidutusjahi, kuigi see oleks vajalik kalavarude kaitseks. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine.
2025-04-09
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsuse esitatud eelnõu vastu, kritiseerides selle sisu (jälgimisvõimalused, nimepiirangud). Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes riikliku kontrolli suurenemisele ja isikuvabaduste piiramisele. Kompromissi võimalikkuse kohta andmed puuduvad.
2025-04-08
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud Rahandusministeeriumile ja eelnõu ettekandjale (ministrile), keda süüdistatakse asendustegevuses ja vastuste vältimises. Kriitika on intensiivne, väljendades soovi, et sama minister ei jätkaks ametis järgmised 13 aastat. Kriitika on suunatud nii poliitika sisule kui ka protseduurile (ministri suletud hoiak).
2025-03-27
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Ebapiisavalt andmeid.
2025-03-25
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud seaduseelnõude ebaselgusele ja vastuoludele, eriti seoses halduskoormuse vähendamise lubaduste ja tegelike kulude vahel ettevõtjatele. Vastuseis on poliitika- ja menetluspõhine, seades kahtluse alla seaduse rakendamise praktilised tagajärjed. Kriitika intensiivsus on mõõdukas, keskendudes selguse nõudmisele.
2025-03-24
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja vastandub praegusele taastuvenergia toetuste süsteemile ja retoorikale, mis kuulutab tuuleenergia odavaks, nimetades seda näilikuks. Kriitika on suunatud poliitika finantsilisele ebaefektiivsusele ja tarbijate koormamisele infrastruktuuri kuludega.
2025-03-20
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Puudub otsene vastuseis või kriitika konkreetsete vastaste suhtes. Kriitika on suunatud pigem poliitika põhjendatuse ja tõenduspõhisuse puudumisele, kuna nõutakse näiteid, mis õigustaksid liitumist.
2025-03-18
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Tugev opositsioon on suunatud valitsusele ja erakonnale Eesti 200, keda kritiseeritakse teravalt seoses "Slava Ukraini" rahastusskandaali ja läbipaistmatusega. Kriitika on nii poliitiliselt sisuline (seaduseelnõud) kui ka isiklik-poliitiline, nõudes erakonnalt peeglisse vaatamist ja rahastamise teema selgitamist.
2025-03-17
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud Vabariigi Valitsuse ja ministrite poliitikale, eriti haridusreformide ja rohepöörde ideoloogilise propageerimise osas. Kritiseeritakse valitsuse suutmatust tagada sündimuse kasvu ja kontrollida Vene kodanike Putini-meelsust Eesti meedias. Haridusministri puhul väljendatakse skepsist koolide ühendamise positiivse mõju suhtes.
2025-02-27
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud umbusaldatavale ametnikule ja isikutele, kes vastutavad 2,6 miljardi euro jagamise aluseks olnud võltsitud andmete eest. Kriitika on intensiivne ja nõuab nimede avaldamist, mis viitab isikustatud vastutuse nõudele.
2025-02-26
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamine vastandumine on suunatud peaministrile ja valitsusele, keda kritiseeritakse Mart Helme küsimustele vastamata jätmise ja meedia tõlgendamise eest. Poliitiline kriitika on intensiivne, eriti rohepöörde rahalise jõukohasuse ja energiaallikate valiku osas.
2025-02-25
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud koalitsiooni (või eelnõu algatajate) ettepaneku vastu jätta põhiseadusesse sisse kodakondsuseta isikute valimisõigus. Kriitika on poliitikapõhine ja põhimõtteline, väites, et muudatus ei ole otstarbekas ega Eesti riigile vajalik. Vastuseis on intensiivne, kuna kõneleja näeb muudatuses pikaajalist ohtu Eesti liikumissuunale.
2025-02-20
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse/koalitsiooni tegevuse vastu, eriti huvihariduse rahastuse vähendamise ja noortelaagrite rahastuse külmutamise pärast. Samuti väljendatakse muret ettevõtluse pärssimise pärast, mis võib vähendada eraraha panust sporti. Kriitika on poliitika- ja eelarvepõhine, väljendades skepsist koalitsiooni tegeliku tegutsemisvõime suhtes.
2025-02-19
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastuseisu hoiak puudub, kuna kõneleja esitab kaitseministrile selgitavaid küsimusi olemasoleva seadusandluse ja piirihalduse kohta. Kriitika on suunatud pigem poliitiliste lahenduste puudumisele või ebaselgusele, mitte isikutele.
2025-02-17
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud ettekandjale ja poliitika pooldajatele, keda süüdistatakse ebaõigete andmete esitamises ja isiklike või maailmavaateliste huvide eelistamises. Kriitika on intensiivne ja sisaldab kahtlustusi, et kasu läheb teatud ettevõtete ja erakondade taskutesse, mitte Eesti rahvale.
2025-02-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud kolme erakonna juhile, kes jagasid 2,6 miljardit eurot tuuleenergia toetuseks, ning umbusaldatavale isikule. Kriitika on nii poliitiline (toetuste ebaotstarbekus) kui ka eetilist laadi, süüdistades vastaseid valetamise ja silmakirjalikkuse kasutamises Ida-Virumaa eluea teema õigustusena.
2025-01-28
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsuse (siseministri) poliitikale ja regulatiivsele raamistikule, mida peetakse ebapiisavaks renditööjõu kontrollimisel. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes süsteemi lünkadele ja nende ärakasutamise ohule, eriti inimeste veol.
2025-01-22
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Tugev vastuseis valitsuse poliitikale, süüdistades valitsust eelarve laekumise (400 miljonit) eelistamises inimeste toimetuleku ees. Valitsust kritiseeritakse ka jäiga ja ebamõistliku ühetaolise maksusüsteemi kaitsmise eest, mis erineb rahvusvahelisest praktikast.
2025-01-21
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud eelnõu koostajatele (ministeeriumile), keda kritiseeritakse puuduliku eelnõu esitamise eest, mis peidab ühte seadusesse mitu erinevat asja. Kriitika on poliitikapõhine ja protseduuriline, süüdistades valitsust bürokraatia suurendamises ja põllumajandusettevõtjate ebasoodsasse olukorda seadmises. Vastuseis on tugev, nõudes eelnõu lugemise katkestamist.
2025-01-14
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud koalitsioonipartneritele ja seadusandlikule komisjonile, keda kritiseeritakse läbipaistmatuse süvendamise ja oma sõltumatu seisukoha puudumise eest. Kriitika on peamiselt protseduuriline, kuna komisjon võttis lihtsalt üle valitsuse seisukoha, selle asemel et Riigikogu tööandjana oma otsus langetada.
2025-01-13
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kõige teravam kriitika on suunatud ministri ja valitsuse (eriti Eesti 200) kärpepoliitika vastu, mida peetakse regionaalse julgeoleku eiramiseks. Kritiseeritakse valitsuse numbritele apelleerimist ja ähvardamist koondamistega, et sundida kohtunikke Jõhvi majast loobuma. Lükkab tagasi argumendi, et kärpega säästetud raha läheb riigikaitsesse, nimetades seda illusiooniks.
2024-12-19
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Ebapiisav teave.
2024-12-17
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud valitsuse esitatud seaduseelnõule, kritiseerides selle rakendamise ebaõiglust ja halduskoormust. Kriitika on poliitika- ja menetluspõhine, rõhutades, et sotsiaalne tingimuslikkus paneb tootjad ebavõrdsesse olukorda. Vastuseis kulmineerub Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel tehtud ettepanekuga eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.
2024-12-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud ettekandja esindatud poliitikale, mis puudutab kohtumajade sulgemist ja regionaalsuse põhimõtte eiramist. Kriitika on poliitikapõhine, seades kahtluse alla otsustamise alused ja protseduuri, küsides konkreetse ministri heakskiidu kohta.
2024-12-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsuse poliitikale, mis puudutab regulatsioonide karmistamist ja menetluste peatamist Maapõue seaduse raames. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades eelnõu koostajaid sotsiaal-majanduslike mõjude eiramises ja ettevõtjate õigustatud ootuste rikkumises. Kõneleja esindab erakonna (EKRE) seisukohta, et muudatust ei saa toetada, näidates kompromissitust antud küsimuses.
2024-12-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud Kaja Kallase valitsuse ja nelja ministri vastu, kes sõlmisid 2022. aastal lepingu Aidu tuulepargi edasiarendamiseks. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades valitsust riigikaitsevõime nõrgestamises ja julgeolekuohtude ignoreerimises. Vastuseis valitsuse tegevusele on intensiivne ja kompromissitu.
2024-12-04
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Reformierakonna juhitud valitsusele, keda süüdistatakse maksete ebaefektiivses kogumises ja ettevõtluse piiramises. Kriitika on suunatud poliitika sisu (uued maksud, haridusreformi tagajärjed) ja protseduuriliste puuduste (mõjuanalüüside puudumine) vastu. Kõneleja lükkab tagasi valitsuse väite, et maksu mittetoetamine tähendab julgeoleku mittetoetamist, nimetades seda meelevaldseks.
2024-12-03
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on koalitsiooni ja sotsiaalkomisjoniga, keda kritiseeritakse eelnõu samal kujul tagasitoomise ja asjalike muudatusettepanekute eiramise eest. Kriitika on nii protseduuriline (advokaadibüroo kasutamine, komisjoni suutmatus otsustada) kui ka põhimõtteline (laste turvalisuse ohustamine). Kompromiss on välistatud, kuna kõneleja kutsub üles eelnõu vastu hääletama.
2024-12-02
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud ministrile ja valitsuse halduskorraldusele, eriti Maa- ja Ruumiameti viimisele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi alla. Seda haldusmuudatust peetakse korruptsiooni seisukohalt läbipaistmatuks ja ebaloogiliseks, kuna maaressurss peaks olema Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi all. Kriitika on protseduuriline ja poliitiline, rõhutades otsustamatust.
2024-11-20
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised kriitika objektid on Sotsiaaldemokraadid (retoorika ja võrdleva analüüsi nõudmise osas) ja koalitsioonierakonnad. Koalitsiooni kritiseeritakse teravalt menetlusliku jäikuse eest, kuna nad ei arvestanud teise eelnõu algatajate kompromissivalmidusega ega viinud edasi kahte eelnõu võrdselt. Kriitika on suunatud protseduurilistele ja poliitilistele valikutele.
2024-11-19
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse haldusreformi vastu, eriti Maa- ja Ruumiameti loomise ja selle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi alla viimise osas. Kriitika on poliitikapõhine, süüdistades reformi regionaalpoliitika mõjutusvahendite äravõtmises regionaalministrilt ja ebaotstarbeka struktuuri loomises.
2024-11-13
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse poliitikale ja eelarve koostamise protseduurile, süüdistades valitsust silmakirjalikkuses ja Eesti inimestega mittearvestamises. Kritiseerib teravalt Reformierakonna esindajaid sildistamise ja süüdistamise eest, samas märkides ära, et ettekandja suutis saali austavalt suhtuda. Kritiseerib valitsuse suutmatust arvestada opositsiooni sisuliste ja konkreetsete muudatusettepanekutega.
2024-11-12
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud koalitsioonile ja Majandus- ja Tööstusministeeriumile, kritiseerides nende regionaalpoliitika puudumist ja reformi ebaloogilisust. Kriitika on poliitikapõhine, süüdistades valitsust Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi mõjuvõimu vähendamises. Kõneleja kritiseerib ka ettekandjat, kes tema hinnangul ei pea teadma seaduse sisu, vaid peab selle vaid "ära koputama".
2024-11-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Tugev vastuseis on valitsuskoalitsioonile, keda kritiseeritakse poliitilise tahte puudumise eest toetada tööinimestele kasulikke eelnõusid. Koalitsiooni süüdistatakse silmakirjalikkuses, kuna nad nõuavad tohutut mõjuhinnangut ühe vaba päeva andmise puhul, kuid aktsepteerivad maksutõuse ilma selleta. Kompromissi võimalust peetakse imeks, mis viitab madalale koostööootusele.
2024-11-06
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud koalitsioonile automaksu küsimuses, nõudes majanduslikke põhjendusi, mis suurendaksid inimeste rikkust ja vähendaksid regionaalset ebavõrdsust. Samuti parandatakse ministrit EKRE valitsuses oleku aastate osas, kaitstes oma poliitilist tausta ebatäpsuste eest.
2024-11-05
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud valitsusele, kritiseerides otseselt Justiitsministri tegevust kohtumajade sulgemisel, pidades seda eraldi negatiivseks teemaks. Peaministri esitatud töövõite (Rail Baltic) käsitletakse skeptiliselt, nõudes nende täpset finantsilist põhjendust, et kontrollida valitsuse tulemuslikkust.
2024-11-04
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsuse ministritele (haridus-, sotsiaal-, justiits- ja regionaalminister) nende haldusalade regionaalpoliitikat kahjustavate otsuste eest, nagu koolide ja teeninduspunktide sulgemine. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, süüdistades valitsust regionaalarengu pärssimises ja kohustuste lükkamises kohalike omavalitsuste kaela. Kõneleja kutsub valitsust üles kuulama opositsiooni ettepanekuid.
2024-10-23
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud valitsuse ja ettekandja vastu, keda süüdistatakse julgeolekuolukorra pingestamises ja ebaselgete seaduseelnõude esitamises. Kriitika on nii poliitiline (ebatõhusad lahendused) kui ka protseduuriline (segadus muudatusettepanekutega). Kõneleja esindab erakonda, mis välistab ILO konventsiooni heakskiitmise, näidates kompromissivalmiduse puudumist.
2024-10-22
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud ettekandja esitatud majanduspoliitilistele põhjendustele, eriti mis puudutab pankade ja rahva maksustamise erinevat käsitlust. Kriitika on rangelt poliitikapõhine, keskendudes loogilisele vastuolule maksustamise ajastuses.
2024-10-21
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud ministri ja valitsuse vastu, kritiseerides nii poliitilisi seisukohti (maksutõusu tõlgendamine) kui ka protseduurilist viivitust arupärimisele vastamisel. Kriitika on terav ja kahtleb valenduse matemaatilises ja logistilises pädevuses.
2024-10-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud ministri ja valitsuse suunas, heites ette ebaselgust seaduseelnõude definitsioonides ja eelarve numbrilises kajastamises. Kriitika on sisuline ja protseduuriline, nõudes vastutust ja selgust riigi raha kasutamise osas. Esineja kritiseerib ministri kalduvust vältida sisulisi vastuseid.
2024-10-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamised vastased on siseminister Lauri Läänemets ja politsei, keda süüdistatakse sihitud tegevuses ja ebapädevuses Eesti kodanike nöökimisel. Kriitika on intensiivne ja viitab teadlikule prioriteetide valele seadmisele, kusjuures kompromiss on välistatud, kuna nõutakse vastutuse võtmist.
2024-10-15
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud eelnõu ettevalmistanud valitsusele ja ministrile, keskendudes poliitika- ja protseduuripõhisele vastuseisule. Eelkõige heidetakse ette huvigruppide ettepanekute arvestamata jätmist ning nõutakse selgitust administratiivsete detailide ebaselguse osas. Samuti küsitakse valitsuse poolt kasutatud poliitilise narratiivi (viide Putinile) kohta.
2024-10-14
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsuse poliitikale ja ministeeriumide tegevusele, kritiseerides nii sotsiaalselt ebaõiglaseid maksumeetmeid kui ka ebaratsionaalseid halduskorraldusi (ametikohtade ümbertõstmine). Kriitika on tugev ja keskendub poliitika- ja menetluslikele puudujääkidele, nõudes konkreetseid selgitusi.
2024-10-07
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud taristuministri ja valitsuse tegevusetuse vastu, eriti Ida-Virumaa arenduse eiramisel. Kritiseerib poliitilisi prioriteetide muutusi, mis viisid eelmise valitsuse (EKRE) valmis PPP-projektide tühistamiseni, ning süüdistab valitsust oluliste teelõikude (Jõhvi-Toila) teehoiukavast välja jätmises.
2024-09-25
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon, eriti sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200. Kriitika on nii protseduuriline (kiirustamine, ettepanekute eiramine) kui ka poliitiline (maksutõusud, ressursside valejaotus). Sotsiaaldemokraate süüdistatakse populismis ja ettevõtjate koormamises, Eesti 200-t aga välispoliitilistes ebakõlades ja partnerite (Ungari) mittemõistmises.
2024-09-24
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika puudub, küsimused on suunatud selgituste saamisele ja alternatiivsete, lihtsamate poliitikateede uurimisele.
2024-09-23
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud Riigikogu protseduuriliste otsuste läbipaistmatuse vastu, eriti komisjoni esimehe tegevuse osas, kes paneb asju hääletusele ilma põhjenduseta. Vastuseis on protseduuriline ja keskendub selgituste puudumisele, seades kahtluse alla otsustamise õiguspärasuse.
2024-09-18
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse eelnõude ebaselgetele definitsioonidele ja puudulikule rakenduskavale, eriti mis puudutab üleriigilise riskianalüüsi ajakava. Esineb vastuseis Euroopa terminite ülevõtmisele, kui need on eesti keeles ebaselgemad. Samuti kritiseeritakse uute digilahenduste potentsiaalset negatiivset mõju vanemaealistele inimestele.
2024-09-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsus ja eriti siseminister, keda kritiseeritakse haldusala ebaõnnestumiste eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub konkreetsetele skandaalidele (Päästeameti paadiralli, Narva poid) ning ajalooliste mälestusmärkide vastuolulisele kohtlemisele. Kompromissivalmidust ei väljendata, vaid nõutakse olukorra muutumist.
2024-09-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud ministri ja valitsuse tegevuse vastu, süüdistades neid puudulikus menetluses (kooskõlastustabel, kiirustamine) ja ettevõtjate kaasamata jätmises. Eelnõu nimetatakse intensiivselt "ettevõtjavaenulikuks" ning kritiseeritakse sotsiaal-majandusliku mõju hindamata jätmist. Eriti taunitakse ajutise meetme põhjenduse kasutamist, et vältida järelhindamist ja kaasamist.
2024-09-09
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsus ja konkreetselt minister Kristina Kallas, kelle pädevus seatakse kahtluse alla varasemate poliitiliste otsuste alusel. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes intensiivselt hariduse tsentraliseerimise negatiivsetele tagajärgedele. Kompromissi võimalust ei mainita, fookus on vastutusele võtmisel.
2024-07-29
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Kõneleja on tugevas opositsioonis umbusaldatava ministriga, kritiseerides nii tema julgeolekukontrolli puudumist kui ka tegevusetust Punaarmee taristuobjektide teisaldamisel. Vastandutakse ka poliitilisele ebakindlusele ja ideoloogilisele ümberpöördumisele (Keskerakondlased muutuvad sotsideks).
2024-07-29
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Vastuseis on suunatud valitsuse maksupoliitikale ja automaksu seadusele, mida kritiseeritakse põhiseadusvastasuse ja kehva eelnõu koostamise pärast. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, tuues esile maksu eesmärgi muutumise (keskkonnast eelarveaukude lappimiseks). Kompromiss on välistatud, kuna seadust ei saa muudatusettepanekutega parandada.
2024-07-22
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Peamine vastasseis on suunatud peaministrikandidaadi ja valitsuskoalitsiooni vastu, kritiseerides nii poliitilist sisu (maksutõusud) kui ka protseduurilist õigustust. Kriitika on intensiivne, seades kahtluse alla mandaadi olemasolu selliste maksude kehtestamiseks ning nimetades maksude sildi "julgeolekumaks" kummastavaks.
2024-07-15
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Peamine kriitika on suunatud koalitsiooni ja ettekandja vastu, keda süüdistatakse põhiseadusega vastuolus oleva seaduse läbisurumises. Kriitika on nii protseduuriline (Põhiseaduskomisjoni mittekonsulteerimine) kui ka sisuline (vastuseis seadusele). Vastuseis on intensiivne ja põhimõtteline, välistades seaduse toetamise mis tahes kujul.
2024-06-12
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja seadusloome eest vastutavad komisjonid, keda kritiseeritakse sisuliste argumentide puudumise ja protseduurireeglite eiramise eest. Eriti terav oli kriitika rahanduskomisjoni ettekandja aadressil tema ettevalmistamatuse tõttu ja huvigruppide kaasamise marginaalseks jätmise eest. Kompromissivalmidust ei väljendata, vaid nõutakse eelnõude tagasilükkamist või lugemise katkestamist.
2024-06-10
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsus ja Reformierakond, keda süüdistatakse majanduslanguses ja ebaõiglases maksustamises, nagu automaks. Kriitika on terav, keskendudes poliitilisele ebaõnnestumisele ja läbipaistvuse puudumisele oluliste otsuste (nagu EL-i toetused) tegemisel.
2024-06-05
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud Reformierakonna ja valitsuse vastu, keda süüdistatakse valimiste-eelsete lubaduste murdmises ja maksude tõstmises. Kriitika on intensiivne, keskendudes nii poliitika sisule (automaks kui varamaks) kui ka ebaõigele seadusloome protseduurile (kaasamise puudumine, muudatusettepanekute obstruktsiooniline kokkupanek).
2024-06-05
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on suunatud peaministrile Kaja Kallasele ja valitsusele, keda kritiseeritakse läbipaistmatuse ja ebapiisava teavitamise eest ametlike kohustuste täitmisel. Kriitika on suunatud ka valitsuse asendamise protseduurile ja peaministri isiklikule suhtumisele Riigikogu ees vastamisse.
2024-06-04
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsevad koalitsioonierakonnad: Reformierakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraadid. Neid kritiseeritakse intensiivselt nii poliitiliste otsuste (maksutõusud, toetuste vähendamised) kui ka menetluslike rikkumiste (WIK puudumine, kiireloomulisuse põhjendamine) eest. Vastuseis on absoluutne, eelnõu toetamine on välistatud ja koalitsiooni süüdistatakse valijate petmises.
2024-06-03
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on minister ja tema juhitud ministeerium, keda kritiseeritakse teravalt eetiliste rikkumiste ja konkreetsete möödalaskmiste eest. Kriitika on suunatud nii poliitilisele kattele Euroopa Liidus platvormiettevõtetele kui ka korruptsioonivastase seaduse eiramisele. Opositsiooniline seisukoht on intensiivne, nõudes otseselt ministri tagasiastumist.
2024-05-29
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja Rahandusministeeriumile seaduseelnõu algatamise ja puuduliku menetluse eest, eriti huvigruppide (Talupidajate Keskliit, Erametsaliit) kaasamata jätmise pärast. Kriitika on nii protseduuriline kui ka sisuline, süüdistades valitsust raha koorimise meetme veeretamises kohalikele omavalitsustele. Kriitika on intensiivne ja lõpeb ettepanekuga eelnõu tagasi lükata.
2024-05-29
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Vastasseis on suunatud valitsuse ja ministrite (peaminister, siseminister) vastu, kritiseerides nende tegevusetust ja ebakompetentsust. Kriitika on suunatud nii protseduurilistele küsimustele (peaministri vastamisest kõrvalehoidmine) kui ka julgeoleku (piir, EE-alarm) halvale haldamisele.
2024-05-28
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud valitsuse maksupoliitikale, eelkõige pensionide maksustamise muutmisele. Kriitika on poliitikapõhine ja protseduuriline, heites ette vastuste puudumist ja Isamaa ettepanekute eiramist. Lisaks kritiseeritakse teravalt pankade tegevust, keda peetakse pidevateks raha võtjateks inimestelt.
2024-05-15
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Kliimaministeeriumi ja valitseva koalitsiooni vastu, eriti seoses kliimapoliitika ja arengustrateegia eesmärkidega. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades valitsust eraomandi kallale minekus ja näiliste tegevuste loomises (jäätmereform, fosforiidi kaevandamise ettevalmistamine). Eriti kritiseeritakse ministri lahendust suunata kaitsealade hüvitised ÜPP rahastusse.
2024-05-15
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamised vastased on valitsus (peaminister, rahandusminister ja minister) ning konkreetsed ametnikud, eriti asekantsler, keda kritiseeritakse kolmandate riikide tööjõu sissetoomise eestvedamise eest. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (KOV-ide kärped, majanduse elavdamise puudumine) kui ka eetilistele küsimustele (huvide konflikt Boldi teema ja asekantsleri tausta tõttu).
2024-05-14
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse poolt esitatud seletuskirjale ja määrustele, mis loovad ebavõrdsust maapiirkondade elanikele ning sisaldavad tehniliselt ebamõistlikke nõudeid. Vastuseis on poliitika- ja menetluskeskne, keskendudes eelnõu ebaloogilisustele ja praktilistele tagajärgedele.
2024-05-13
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud arupärimisele vastajale (tõenäoliselt valitsuse esindajale), keda kritiseeritakse ebapiisava vastuse ja suutmatuse eest tegeleda laiaulatusliku julgeolekuohuga. Kriitika on suunatud tegevusetusele ja prioriteetide valele seadmisele.
2024-05-06
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud haridusministrile, keda süüdistatakse vastutuse vältimises ja ebaõnnestunud poliitilistes otsustes. Kriitika on intensiivne ja keskendub nii poliitika sisule (koolide sulgemine, rahastuse puudujäägid) kui ka ministri tegevusele (Leedu kolleegi tagasiastumise vastu huvi puudumine). Kompromissivalmidus ei ilmne, pigem on fookus vastutuse nõudmisel.
2024-05-02
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsus, keda kritiseeritakse valitsemiskultuuri (teerull) ja seadusloome protseduuride eiramise eest, eriti väljatöötamiskavatsuse puudumise tõttu. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, kulmineerudes Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanekuga eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Samuti kritiseeritakse varasemaid valitsusi (sotsid) aktsiisitõusude ja piirikaubanduse mõju eest.
2024-04-30
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsuse ja ministrite tegevuse vastu, eriti seoses seaduseelnõude kiirmenetlusega ilma nõuetekohase analüüsita. Kriitika on protseduuriline ja poliitikapõhine, süüdistades valitsust "teerulli" taktika jätkamises ja kooskõlastustabelite tagasiside eiramises.
2024-04-29
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastaspoolt kritiseeritakse eelkõige selle eest, et arupärimise küsimustele ei ole vastatud (eriti sotsiaalprogrammide osas) ja et on valesti esitatud kolleegi (Martin Helme) seisukohti. Euroopa tasandil otsib esineja erimeelsusi ja vastuseisu (nt Poola, Ungari, Slovakkia) rohereeglite kehtestamisele, viidates soovile regulatsioonidele pidurit panna.
2024-04-17
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Tugev kriitika on suunatud valitsusele ja koalitsioonile, keda süüdistatakse 40% e-valimisi mitte usaldavate inimeste arvamuse eiramises ja ebaturvalise süsteemi pealesurumises. Kriitika on suunatud ka Põhiseaduskomisjoni subjektiivsele otsusele muudatusettepanekud kimpu siduda ning Vabariigi Valimiskomisjoni survestamisele tegeleda ebaturvaliste valimiste tõendamisega.
2024-04-16
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse regionaalpoliitika vastu, heites ette tsentraliseerimist rahvaraamatukogude reformi kaudu, mis viib töökohad maakonnakeskustest pealinna. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes regionaalse jätkusuutlikkuse puudumisele ja kohalike teenuste halvenemisele.
2024-04-15
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud valitsuse (ministri) tegevuse ja rahastamise põhjenduste vastu, mida peetakse ebapiisavaks või ebaefektiivseks. Eriti terav kriitika on suunatud Reformierakonna ajaloolise positsiooni vastu riigikaitses, süüdistades neid ajateenistuse kaotamise eest võitlemises, mis on faktitäpsusel põhinev rünnak.
2024-04-11
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised kriitika sihtmärgid on valitsus (kes ei suuda leida lisarahastust) ja Haridus- ning Teadusministeerium, kes ei näita veterinaarõppe vastu huvi. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades valitsust "rohehulluses" ja riigi juhtimises Exceli tabeli alusel, mis ignoreerib sektori vajadusi. Eraldi vastandutakse valitseva partei liikme seisukohale, mis peab maal elamist keskkonnale kahjulikuks.
2024-04-10
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud praegusele valitsusele, keda süüdistatakse majandust pärssivate maksude (kütuseaktsiis, teekasutustasud) kehtestamises "rohepöörde" ettekäändel. Vastandutakse valitsuse keskkonnapoliitikale, väites, et see suurendab tegelikult keskkonnajalajälge, sundides kasutama sama kaubakoguse vedamiseks mitut autot. Kriitika on poliitikapõhine ja intensiivne.
2024-04-10
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on suunatud ministri ja mootorsõidukimaksu eestkõnelejate vastu. Kriitika on intensiivne ja hõlmab nii isiklikku ebaeetilisust (kehtetu ülevaatusega sõitmine) kui ka seadusandlikke ja juriidilisi probleeme (menetluse venimine, ebavõrdsus EL-i kontekstis). Vastase käitumist nimetatakse otseselt ebaseaduslikuks.
2024-04-08
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja on selgelt opositsioonilises positsioonis, kritiseerides valitsust eelarveaukude ja tulumaksureformi prioriseerimise eest. Kriitika on poliitika- ja rahastamispõhine, vastandades valitsuse uusi makse (mootorsõidukimaks) opositsiooni alternatiiviga (pangamaks).
2024-04-04
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Andmeid pole piisavalt
2024-04-03
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse tegevusetuse või ebaefektiivsuse vastu, eriti poliitikate poolikuks jätmise ja riigis olevate inimeste erialade mitteteadmise osas. Ta kritiseerib ka teatud huvigruppide nõudmisi (moslemite/juutide koolid), nimetades neid pseudoasjadeks, mis juhivad tähelepanu kõrvale Ukraina abistamiselt. Samuti kritiseeritakse ministeeriumidevahelise konsultatsiooni puudumist seaduseelnõude väljatöötamisel.
2024-04-03
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Kriitika on suunatud valitsuse ja ametkondade (Tööinspektsioon, PRIA) suunas, kes kehtestavad põllumajandust ebatõhusaks muutvaid bürokraatlikke nõudeid ja eiravad praktilisi vajadusi. Eraldi vastandumine tekib ornitoloogidega, kelle saavutatud jahikeeld on viinud taliviljade ikaldumiseni, hoolimata hanede arvukuse tõusust.
2024-04-02
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika või vastuseis puudub; küsimused on suunatud ministrile informatsiooni ja selgituste saamiseks regulatiivsete muudatuste kohta. Vastaseid ega poliitikaid ei rünnata, vaid püütakse mõista seaduse rakendamise detaile.
2024-04-01
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud nii Riigikogu juhatusele menetluslike puudujääkide eest kui ka valitsuse ministritele, kes soovivad tuua sisse tööjõudu väljastpoolt Eestit. Kõneleja kritiseerib vastajaid ebaselgete vastuste ja teadlikkuse puudumise eest, lükates samas ümber süüdistuse, et EKRE ei aita Ukrainat. Ta väljendab tugevat vastuseisu referendumi vältimisele abielu küsimuses.
2024-03-20
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Tugev opositsioon on suunatud eelnõude menetlemise protseduuridele, kritiseerides komisjoni töökäiku, mis otsib põhjuseid eelnõu mitte toetamiseks. Samuti kritiseeritakse e-hääletuse süsteemi turvalisust, vihjates, et süsteem võib olla haavatav pahatahtliku riigi (Venemaa) rünnakutele. Kriitika on peamiselt protseduuriline ja poliitikapõhine.
2024-03-20
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud valitsuse vastu tervikuna, süüdistades neid strateegiliste investeeringute kaotamises ja regionaalpoliitika tsentraliseerimises. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, tuues näiteks Olerexi juhtumi, kus järelevalve ja riigihanked on vastuolus.
2024-03-13
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, keda kritiseeritakse teravalt perepoliitika, maksude tõstmise ja toetuste kärpimise eest. Kriitika on poliitikapõhine (suurperede toetuste äravõtmine, mootorsõidukimaks, magusamaks) ja protseduuriline (valitsus annab Riigikogule suuna, mitte vastupidi). Valitsuse tegevust nimetatakse riigi õõnestamiseks ja perevaenulikuks.
2024-03-11
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on valitsusjuhi ja konkreetse ministriga, keda süüdistatakse perede suhtes vaenulikkuses. Kriitika on intensiivne, keskendudes poliitilisele ebaõnnestumisele (iibe langus) ja haldusprotseduuride väärtarvitamisele (komisjoni loomine asjade edasilükkamiseks).
2024-03-06
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja on tugevas opositsioonis, kritiseerides Reformierakonda ja valitsust poliitilise venitamise eest (valimisõiguse piiramine) ja valitsuse prioriteetide seadmise eest (koalitsioonileping vs riigi huvi). Samuti kritiseeritakse kaudselt koalitsiooni tegevust kohalikes omavalitsustes istungite ajastamise osas, mis takistab opositsiooni liikmete tööd.
2024-03-05
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsuse tegevusele ja haldusvõimekusele, eriti haridusreformi ja Ida-Virumaa õpetajate lisatasude maksmise osas. Kriitika on protseduuriline ja poliitikapõhine, rõhutades, et palga viibimine ei saa olla pikaajaline strateegia ning et dokumentide kontrollimine kaks korda aastas on "arusaamatu".
2024-03-04
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsus, keda kritiseeritakse perede vaeseks maksustamise ja ebaefektiivsete maksulahenduste (automaks) eest. Kõneleja lükkab otseselt ümber väited, nagu EKRE ei toetaks riigikaitsekulutusi, rõhutades, et konservatiivid on alati seisnud 3% kaitsekulutuste eest. Kriitika on valdavalt poliitika- ja väärtuspõhine.
2024-02-22
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud sotsiaaldemokraatidele, kelle arutluskäik lükatakse tagasi kui naerma ajav, kuid samas hirmu tekitav. Tugev vastuseis on ka valimisliitudele, mida kirjeldatakse kui ebakorrektset "sigrimigri", mis takistab keskvalitsuse ja kohaliku tasandi suhtlust. Kriitika on nii poliitilis-struktuuriline kui ka isiklik/dismissiivne (viidates vastaspoole esineja häältesaagi ebaolulisusele).
2024-02-21
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsuse maksutõusudele ja poliitikale, mis on viinud põllumajandussektori kahjumisse ja sundinud tarbijaid ostma hinna järgi. Kriitika on poliitiline ja intensiivne, viidates, et valitsus võtab põllumeestelt nende enda raha, ning oodatakse lahendusi regionaalministrilt (sotsid). Kriitikat toetatakse majandusandmetega (nt planeeritust väiksem käibemaksu laekumine).
2024-02-21
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Vastuseis on suunatud valitsusele (siseminister peaministri ülesannetes) seoses konkreetse tegevusplaani puudumisega massilise sisserände ja Ukraina tagasisaatmise küsimustes. Kritiseeritakse valitsuse väiteid, mis ei vasta kõneleja hinnangul tõele seoses Ukraina presidendi soovidega. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine.
2024-02-19
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Andmeid on ebapiisavalt.
2024-02-15
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud "praegusele koalitsioonile" ja selle maksupoliitikale, eriti kaudsete maksude rakendamisele. Kriitika on poliitikapõhine ja keskendub maksutõusude negatiivsele mõjule tarbijatele ja ettevõtlusele.
2024-02-08
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud Riigikogu Kantselei hinnangule, mis pidas erimärgistust sekkumiseks ettevõtluskeskkonda, mille kõneleja lükkab tagasi, rõhutades tarbija valikuvabaduse kaitsmist. Samuti kritiseeriti Reformierakonda (humoorika viitega) ja küsiti istungi juhatajalt, kas teatud küsija küsimused kohtuasjade kohta olid asjakohased eelnõuga seoses.
2024-02-07
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Ei ole piisavalt andmeid.
2024-02-07
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Vastasseis on suunatud valitsuse ja peaministri poliitikale, kritiseerides nende passiivsust ja valikulisust juhtpositsiooni võtmisel Euroopas. Kriitika on poliitikapõhine, heites ette, et valitsus on kaasa läinud rohepöörasusega, mis viib tootmise sulgemiseni Narvas ja põlevkivitööstuses.
2024-02-05
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud valitsuse ja ministeeriumide tegevusele, kritiseerides nende suutmatust tagada sisserännanute täielik tööhõive ja paindlikkust regionaalsete projektide rahastamisel. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes jäikadele tähtaegadele ja ebapiisavale rahastusele, mis takistas Jõhvi projekti elluviimist.
2024-01-25
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja enamusele, kes lükkavad opositsiooni head eelnõud tagasi sisusse süüvimata, tuues põhjenduseks tulevikus planeeritavad muudatused. Kritiseeritakse teravalt maksutõuse, mis kahjustavad põllumehi, ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi struktuuri, mis näitab põllumajanduse marginaliseerimist. Valitsuse tegevust nimetatakse maaelu väljasuretamiseks.
2024-01-24
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Ebapiisavad andmed.
2024-01-24
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Hoiak on valitsuse suhtes kriitiliselt küsiv, eriti seoses toidujulgeoleku tagamise plaanidega sõja- ja kriisitingimustes. Poliitik nõuab valitsuselt selgitusi ja konkreetseid samme, viidates võimalikule tegevusetusele või puudulikule planeerimisele. Kriitika on suunatud poliitika ja tegevuse sisu vastu.
2024-01-22
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud valitsuse poliitikale, mis kehtestab sundmeetmeid (sundrekonstrueerimine, automaks) ja eelistab suuri projekte (Rail Baltic) regionaalse teedevõrgu arvelt. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes nende meetmete majanduslikule ja sotsiaalsele kahjulikkusele, eriti maapiirkondades. Ta kritiseerib ka ministeeriume, et nad ei näita eeskuju säästlikumale autodele üleminekul.
2024-01-17
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja on selgelt opositsioonilises rollis, kritiseerides valitsuse majanduspoliitikat (pakkudes alternatiivseid maksukärpeid) ja vaidlustades parlamendi tööprotseduure. Ta seab kahtluse alla koalitsioonisaadikute teadmiste selguse ja kaitseb küsijate õigust teemat suures saalis arutada. Kriitika on suunatud poliitikale ja protseduuridele, mitte isiklikule tasandile.
2024-01-17
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja ministeeriumidele, kritiseerides nende läbipaistmatust (teabenõude salastamine) ja ebakindlust riigi julgeoleku tagamisel (Tartu Ülikool, Peipsi piir). Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, nõudes paremat haldamist ja ennetustööd.
2024-01-16
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud neile, kes kasutavad "hauarahu" argumenti punamonumentide teisaldamise takistamiseks, nimetades seda põhjenduse leidmiseks edasise tegevuse vältimiseks. Samuti kritiseeritakse riigi senist poliitikat, mis on jätnud eramaal asuvad monumendid teisaldamata.
2024-01-15
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Opositsiooniline hoiak on suunatud valitsuse ja peaministri vastu, kritiseerides teravalt maksupoliitikat, välisabi prioriteete ja integratsiooni ebaõnnestumist. Kriitika on nii poliitiline (maksutõusud) kui ka menetluslik, vihjates uurimiste puudulikkusele (Lehtme juhtum) ja ebaaususele. Vastuseis on intensiivne ja süüdistav.
2024-01-11
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud menetluslikele küsimustele ja esitatud seadusemuudatuse pädevuse jaotusele. Kriitika on mõõdukas ja väljendub küsimuse vormis, kahtlustades, et siseminister ei pruugi olla õige minister teemaga tegelemiseks, viidates võimalikule valdkondlikule ebakõlale.
2024-01-10
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud kõrge maksustamise poliitika vastu, mida näitab soov käibemaksumäära langetada. Vastandutakse praegusele maksupoliitikale, mis viib määrani, mis on kõrgem kui EL-i miinimum. Konkreetseid vastaseid või poliitilisi rühmitusi isiklikult ei kritiseerita.
2024-01-10
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Kriitika on suunatud valitsuse tegevusele Nordica müügiprotsessi juhtimisel, seades kahtluse alla protseduuri läbipaistvuse ja ajastuse. Vastuseis on poliitika- ja protseduuripõhine, mitte isiklik, ning keskendub võimalikele negatiivsetele tagajärgedele.