Täiskogu istungite kaupa: Arvo Aller

Stiil on formaalne ja ettekandja suhtes tunnustav, kirjeldades arutelu kui "nauditavat" ja "silmi avavat". Kõneleja kasutab retoorilist küsimust ("Mis sa arvad, kui kaugele me võime sellega jõuda?"), et rõhutada ettepaneku ambitsiooni ja ulatust. Toon on üldiselt positiivne ja asjalik.

Retooriline stiil on formaalne, lugupidav ja analüütiline, pöördudes "lugupeetud Riigikogu juhataja" ja "Hea minister" poole. Kõneleja esitab otseseid ja loogilisi küsimusi, et paljastada seaduseelnõu lünki ja ebaselgusi, keskendudes täielikult faktidele ja protseduuridele, ilma emotsionaalsete apellideta.

Retooriline stiil on terav, süüdistav ja emotsionaalne, kasutades näiteid äärmuslikest kuritegudest (vägistamine, surm) haavatavate vastu, et rõhutada valitsuse tegevusetust. Kõneleja esitab küsimusi otse peaministrile, seades kahtluse alla valitsuse lubadused nõrgemate hoidmise kohta. Tone on konfronteeriv ja nõuab tungivalt vastuseid.

Retooriline stiil on kriitiline ja kohati võitlev, süüdistades valitsejaid rahvavaenulikkuses ja teerulli taktika kasutamises opositsiooni heade algatuste vastu. Kasutatakse nii loogilisi argumente (viited teiste riikide kogemustele ja uuringutele) kui ka emotsionaalseid apelle, rõhutades tarbija raskusi ja vajadust osta hinda esmavajaduste rahuldamiseks. Toon on formaalne, kuid terav, pakkudes samas koalitsioonile abi maksulangetuse elluviimisel.

Stiil on analüütiline ja kriitiline, keskendudes varasemate poliitiliste vigade ja teiste erakondade vastuolude esiletoomisele, eriti Isamaa tegevuse osas. Kõne on formaalne ja loogiline, toetudes ajaloolistele faktidele ja põhjus-tagajärg argumentidele, näiteks põlevkivist väljumise majanduslike mõjude osas. Toon on mõõdukalt kiireloomuline, rõhutades vajadust praegused kitsaskohad välja tuua ja parandada.

Retooriline stiil on küsitlev ja kriitiline, kasutades retoorilisi küsimusi ministeeriumi tegevuse otstarbekuse kahtluse alla seadmiseks ("kas seda üldse on vaja"). Toon on nõudlik, rõhutades ootusi, et asjad paranevad ja menetlused lähevad õiglasemaks ning rahvale nähtavaks.

Retooriline stiil on asjalik, murelik ja otsene, rõhutades probleemi tõsidust ja kiire lahenduse vajadust. Kõneleja toetub tugevalt loogilistele argumentidele ja statistilistele andmetele, et illustreerida majanduslikku ja ökoloogilist kahju. Toon on formaalne, esitades ministrile kaheksa struktureeritud küsimust ja otsides selgitusi kehtivate jahipiirangute kohta.

Retooriline stiil on formaalne ja küsitlev, pöördudes lugupidavalt istungi juhataja ja ministri poole. Kasutatakse korduvalt retoorilisi küsimusi ("Kas ma saan õigesti aru...?"), et rõhutada võimalikke ohte ja äärmuslikke negatiivseid tagajärgi. Toon on ettevaatlik ja murelik, viidates jälgimisühiskonna ja politseiriigi tekke ohule.

Kõneleja stiil on kriitiline ja skeptiline, kirjeldades eelnõu asendustegevusena. Ta kasutab loogilisi apelle, nõudes korduvalt võrdlevaid andmeid naaberriikide majandustulemuste kohta. Ministeri suhtes on toon otseselt kriitiline, nimetades teda "lukus" olevaks ja väljendades soovi tema ametist lahkumiseks.