Täiskogu istungite kaupa: Arvo Aller

Not enough data

Kriitika on suunatud seaduseelnõu ebapiisavale selgusele ja vastuoludele, nõudes, et kõik asjad oleksid "üheselt selged". Vastuseis on protseduuriline, keskendudes sellele, keda ja millal nõustatakse ning kuidas dokumenteeritakse.

Peamine vastasseis on suunatud valitsusele, eriti peaministrile ja minister Karmen Jollerile, keda süüdistatakse riigi lõhkumises maksupoliitika kaudu. Kriitika on intensiivne ja seob sotsiaalsed tragöödiad (hooldekodude juhtumid) otseselt Reformierakonnaga seotud asutustega. Vastaseid kritiseeritakse nii poliitika (maksude) kui ka tegevuse (turvalisuse) ebaõnnestumise eest.

Tugev vastuseis on suunatud valitsevale koalitsioonile ja Reformierakonnale, keda kritiseeritakse maksutõusude ja opositsiooni heade algatuste eiramise eest. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsejaid selles, et nende argumendid on "rahvavaenulikud" ja nad peavad end ainsateks, kes teavad, kuidas asju teha. Koalitsiooni tegevust kirjeldatakse kui aeglase käiguga "teerulli", mis sõidab kõigist opositsiooni ettepanekutest üle.

Peamine kriitika on suunatud Isamaa erakonnale, heites neile ette vastuolulist käitumist energiamajanduse arengukava toetamisel 2017. ja 2022. aastal. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, viidates sellele, et elektriturg ei ole vaba toetustest, nagu algselt lubati. Samuti rõhutatakse, et EKRE oli ainuke, kes 2022. aasta energiamajanduse korraldamise seaduse muudatust ei toetanud.

Vastasseis on suunatud ministeeriumi haldustegevusele, kritiseerides uue ürituste korraldaja ametikoha loomist kui võimalikku ebaotstarbekat kulu. Samuti kritiseeritakse kaudselt justiitssüsteemi varasemat aeglust, nõudes uuelt peaprokurörilt kiiret tegutsemist.

Kriitika on suunatud valitsuse või vastutava ministeeriumi tegevusetuse vastu, mis on lubanud kormoranide populatsioonil kontrolli alt väljuda. Eelkõige kritiseeritakse praeguseid regulatsioone, mis näivad keelavat kevadise letaalse heidutusjahi, kuigi see oleks vajalik kalavarude kaitseks. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine.

Vastuseis on suunatud valitsuse esitatud eelnõu vastu, kritiseerides selle sisu (jälgimisvõimalused, nimepiirangud). Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes riikliku kontrolli suurenemisele ja isikuvabaduste piiramisele. Kompromissi võimalikkuse kohta andmed puuduvad.

Peamine vastuseis on suunatud Rahandusministeeriumile ja eelnõu ettekandjale (ministrile), keda süüdistatakse asendustegevuses ja vastuste vältimises. Kriitika on intensiivne, väljendades soovi, et sama minister ei jätkaks ametis järgmised 13 aastat. Kriitika on suunatud nii poliitika sisule kui ka protseduurile (ministri suletud hoiak).