Täiskogu istungite kaupa: Arvo Aller

Retooriline stiil on kahetine: alguses lühike, otsene ja kinnitav, kuid lõpeb ootamatu üleminekuga pidulikule ja isiklikule toonile. Kasutatakse lihtsat keelt ning luuletust uue aasta tervitamiseks, mis lisab sõnavõtule emotsionaalse ja mitteametliku lõpu.

Stiil on formaalne, detailne ja kriitiliselt analüütiline, pöördudes lugupidavalt nii istungi juhataja kui ka ministri poole. Keskendutakse loogilistele argumentidele, viidates seletuskirjale ja määrustele, ning kasutatakse retoorilisi küsimusi poliitika põhjenduste vaidlustamiseks. Üldtoon on murelik ja hoiatav seoses põllumajandustootjatele tekkiva ebaõigluse ja bürokraatiaga.

Retooriline stiil on kriitiline ja küsitlev, kasutades korduvalt retoorilisi küsimusi, et rõhutada ettekandja seisukohtade vastuolusid ja ebaloogilisust. Toon on murelik ja nõudlik, rõhutades regionaalse kohaloleku julgeolekupoliitilist ja sotsiaalset tähtsust. Kõneleja kasutab loogilist apelli, vastandades virtuaalse lahenduse (video, AI) füüsilise kohaloleku vajadusele.

Toon on analüütiline, kriitiline ja kohati terav, eriti seoses järjepidevuse puudumisega seadusandluses. Kõneleja esitab ettekandjatele otseseid ja detailseid küsimusi, nõudes põhjendusi ja selgitusi. Pikas kõnes kasutab ta nii loogilist argumentatsiooni (põhiseaduslikud vastuolud, kompensatsioonimehhanismi puudumine) kui ka emotsionaalset apelli (töökohad, Ida-Virumaa tundlik piirkond).

Retooriline stiil on tõsine, murelik ja kriitiline, rõhutades otsest ohtu Eesti julgeolekule. Kasutatakse nii loogilisi argumente, tuginedes militaarekspertide tunnistustele ja rahvusvahelistele näidetele (Rootsi), kui ka emotsionaalset apelli. Teises kõnes keskendutakse inimeste tervisele ja elukeskkonnale, sidudes sotsiaalsed probleemid (väljaränne) riigikaitsevõime langusega.

Toon on kriitiline ja murelik, rõhutades eelnõude "drastilisi muudatusi" ja sotsiaalsete probleemide tekitamist. Kasutatakse nii loogilisi apelle (rahastamise ebavõrdsus) kui ka emotsionaalseid süüdistusi, väites, et valitsus "kägistab" ettevõtlust. Stiil on ametlik, kuid sisaldab teravaid metafoore (valitsus elab "silotornis").

Retooriline stiil on valdavalt võitlev, emotsionaalne ja tungiv, väljendades suurt pettumust eelnõu tagasitoomise üle samal kujul. Kasutatakse tugevaid väärtushinnanguid ja moraliseerivat keelt, nimetades laste väärkohtlejaid "hulludeks" ja "pedofiilideks". Kõneleja pöördub kolleegide poole kui "kaasvõitlejate" ja lõpetab otsese üleskutsega hääletada seaduse vastu.

Retooriline stiil on kriitiline ja tungiv, nõudes ministrilt kiiremat otsustamist ja selgust. Apellatsioon on peamiselt loogiline ja protseduuriline, keskendudes tähtaegadele, riigihanke korrale ja halduskorralduse ebaefektiivsusele. Kõneleja kasutab detailseid näiteid (külvitsüklid) oma argumentide toetamiseks.