Täiskogu istungite kaupa: Arvo Aller

Kõneleja näitab teadlikkust maksupoliitika teemadel, viidates konkreetselt palgamaksu tulekule. Puuduvad andmed või tehnilised terminid, mis viitaksid sügavale erialasele ekspertiisile. Teadmised on pigem üldisel poliitilisel tasandil.

Kõnelejal on kõrge asjatundlikkus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja selle rakendamise seadusandluse osas, kasutades spetsiifilist terminoloogiat nagu sotsiaalne tingimuslikkus ja tingimuslikkusega seotud kaitsemeede. Ta demonstreerib teadmisi haldusorganite (PRIA, Tööinspektsioon, Maa- ja Ruumiamet) funktsioonidest ning toetusmehhanismidest (otsetoetused, Iva äpp). Eraldi tuuakse välja vastuolud seaduseelnõu ja seletuskirja vahel halduskoormuse osas.

Kõneleja näitab teadmisi kohtusüsteemi regionaalsest toimimisest ja digitaliseerimise (videoistungid, AI eeltöö) mõjust kohtunike tööle. Ta keskendub kohtumajade kohaloleku märgilisusele ja regionaalpoliitilisele aspektile, küsides konkreetselt regionaal- ja põllumajandusministri nõusoleku kohta.

Kõneleja näitab üles detailset asjatundlikkust finants- ja äriseadusandluses, esitades tehnilisi küsimusi bilansipäeva asendamise aruande kuupäevaga ja ettevõtete määratlemisel kasutatava tulu/müügitulu erinevuste kohta. Tal on ka sügav teadmine maapõue seadusandlusest, põlevkivi kaevandamisest ning sellega seotud sotsiaal-majanduslikest mõjudest Ida-Virumaal. Ta kasutab spetsiifilist terminoloogiat (nt KSH, aruandeaasta tulu, õigustatud ootus) oma argumentide toetamiseks.

Kõneleja näitab asjatundlikkust riigikaitse ja luuretehnoloogia valdkonnas, viidates konkreetsetele probleemidele nagu raadioluure segamine, signaalide vastuvõtmise raskendamine ja eelhoiatusaja lühenemine. Kasutatakse tehnilisi termineid ja tsiteeritakse otse Kaitseväe luurekeskuse ülema Ants Kiviselje ning mereväe ülema seisukohti. Samuti on teadmised Aidu tuulepargi arenduse ajaloo ja 2022. aasta valitsuse lepingu detailide osas.

Kõneleja demonstreerib detailset asjatundlikkust haridusvaldkonna rahastamise ja haldamise küsimustes, tuues esile ebavõrdsused gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste rahastamise vahel (RKAS, koolitoit, pearaha). Samuti on ta kursis seadusloome protseduuriliste nõuetega, kritiseerides väljatöötamiskavatsuse ja mõjuanalüüside puudumist. Ta kasutab konkreetseid numbreid (50 miljonit puudu kutsehariduses) ja viiteid seaduseelnõu sätetele (analüüs 2035. aastal).

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi lastekaitseseaduse ja karistusregistri seaduse konkreetsetest paragrahvidest ja punktidest, viidates § 1 punktidele 10 ja 11 ning § 2-le. Ta kasutab tehnilist terminoloogiat, keskendudes juriidilisele erinevusele sõnade "keeld" ja "piirang" vahel. Lisaks viitab ta tellitud juriidilisele hinnangule ja sotsiaalkindlustusameti menetlustähtaegadele (60 päeva).

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust põllumajanduse, maakasutuse ja ettevõtlusloogika alal. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu OECD standardile vastav seemnekeskus, kevadkülvid, sügiskülvid, sõnnik orgaanilise väetisena ja biogaasi tootmine. Rõhutatakse põllumajandusettevõtte toimimise tsüklilist iseloomu ja Maa- ja Ruumiameti rolli halduses.