Täiskogu istungite kaupa: Arvo Aller

Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja konfronteeriv, kasutades sageli retoorilisi küsimusi valitsuse tegevuse loogika kahtluse alla seadmiseks. Sotsiaalsete teemade käsitlemisel kasutatakse irooniat ja tugevaid emotsionaalseid hinnanguid ("hästi totter," "tule taevas appi") ning naeruvääristavaid näiteid sotsiaalse soo teemal. Üldine toon on kirglik ja murelik, eriti julgeoleku ja rahvuskeele teemadel.

Retooriline stiil on analüütiline ja väljakutsuv, esitades otsekohese ja terava küsimuse ettekandja väidete järjepidevuse kohta. Toon on formaalne ("Hea ettekandja!"), kuid sisult loogikale apelleeriv, vältides emotsionaalseid väljendeid.

Retooriline stiil on otsene, küsitlev ja kergelt konfronteeriv, kasutades irooniat ja lihtsustatud keelt ("lihtrahvale ja mulle kui kodanikule selgitada") valitsuse poliitika ebaloogilisuse rõhutamiseks. Toon on kriitiline ja nõuab täpsust, eriti maksude matemaatilise tõlgendamise osas, rõhutades loogilist ebakõla (ekspordi ja impordi paradoks).

Retooriline stiil on formaalne, analüütiline ja küsitlev, keskendudes loogilistele argumentidele ja dokumentide (seaduse tekst, lisa) kontrollimisele. Toon on kriitiline, eriti ministri suhtes, keda süüdistatakse selles, et ta räägib sisuliste küsimuste asemel sellest, kuidas teda "kiusatakse". Esineja nõuab täpseid ja tehnilisi vastuseid, viidates konkreetsetele seaduse paragrahvidele ja numbrilistele andmetele.

Retooriline stiil on väga ründav, süüdistav ja emotsionaalne, rõhutades kodanikele tekitatud "hingelist traumat" ja politsei "jõhkrust". Kõneleja kasutab palju retoorilisi küsimusi, et seada kahtluse alla politsei ja ministri motiivid, nõudes konkreetset vastutust vabanduse asemel.

Retooriline stiil on formaalne ja küsimustele orienteeritud, keskendudes loogilisele ja detailsele selgituste nõudmisele. Kasutatakse otseseid küsimusi ettekandjale, et rõhutada administratiivseid ebakõlasid ja protseduurilisi puudujääke. Toon on neutraalne ja analüütiline, vältides emotsionaalseid apelle.

Retooriline stiil on kriitiline ja küsitlev, keskendudes loogilisele argumentatsioonile ja menetluslikule täpsusele. Kasutatakse sageli retoorilisi küsimusi, et nõuda valitsuselt põhjendusi nii menetlustähtaegade pikendamise kui ka eelarveliste ümbertõstmiste osas. Toon on formaalne ja keskendub detailidele, vältides emotsionaalseid üleskutseid.

Toon on valdavalt võitlev, kriitiline ja otsekohene, süüdistades ministrit "tühja jutu ajamises" ja nimetades Rail Balticu jätkamist utoopiaks. Apellatsioonid on tugevalt faktipõhised, keskendudes konkreetsete projektide puudujääkidele ja regionaalsetele ohtudele, kuid sisaldavad ka emotsionaalset elementi (inimelude säästmine).