Täiskogu istungite kaupa: Arvo Aller

Peamine vastasseis on suunatud valitsuse ja ettekandja vastu, keda süüdistatakse julgeolekuolukorra pingestamises ja ebaselgete seaduseelnõude esitamises. Kriitika on nii poliitiline (ebatõhusad lahendused) kui ka protseduuriline (segadus muudatusettepanekutega). Kõneleja esindab erakonda, mis välistab ILO konventsiooni heakskiitmise, näidates kompromissivalmiduse puudumist.

Vastasseis on suunatud ettekandja esitatud majanduspoliitilistele põhjendustele, eriti mis puudutab pankade ja rahva maksustamise erinevat käsitlust. Kriitika on rangelt poliitikapõhine, keskendudes loogilisele vastuolule maksustamise ajastuses.

Peamine vastasseis on suunatud ministri ja valitsuse vastu, kritiseerides nii poliitilisi seisukohti (maksutõusu tõlgendamine) kui ka protseduurilist viivitust arupärimisele vastamisel. Kriitika on terav ja kahtleb valenduse matemaatilises ja logistilises pädevuses.

Peamine kriitika on suunatud ministri ja valitsuse suunas, heites ette ebaselgust seaduseelnõude definitsioonides ja eelarve numbrilises kajastamises. Kriitika on sisuline ja protseduuriline, nõudes vastutust ja selgust riigi raha kasutamise osas. Esineja kritiseerib ministri kalduvust vältida sisulisi vastuseid.

Peamised vastased on siseminister Lauri Läänemets ja politsei, keda süüdistatakse sihitud tegevuses ja ebapädevuses Eesti kodanike nöökimisel. Kriitika on intensiivne ja viitab teadlikule prioriteetide valele seadmisele, kusjuures kompromiss on välistatud, kuna nõutakse vastutuse võtmist.

Kriitika on suunatud eelnõu ettevalmistanud valitsusele ja ministrile, keskendudes poliitika- ja protseduuripõhisele vastuseisule. Eelkõige heidetakse ette huvigruppide ettepanekute arvestamata jätmist ning nõutakse selgitust administratiivsete detailide ebaselguse osas. Samuti küsitakse valitsuse poolt kasutatud poliitilise narratiivi (viide Putinile) kohta.

Vastuseis on suunatud valitsuse poliitikale ja ministeeriumide tegevusele, kritiseerides nii sotsiaalselt ebaõiglaseid maksumeetmeid kui ka ebaratsionaalseid halduskorraldusi (ametikohtade ümbertõstmine). Kriitika on tugev ja keskendub poliitika- ja menetluslikele puudujääkidele, nõudes konkreetseid selgitusi.

Peamine kriitika on suunatud taristuministri ja valitsuse tegevusetuse vastu, eriti Ida-Virumaa arenduse eiramisel. Kritiseerib poliitilisi prioriteetide muutusi, mis viisid eelmise valitsuse (EKRE) valmis PPP-projektide tühistamiseni, ning süüdistab valitsust oluliste teelõikude (Jõhvi-Toila) teehoiukavast välja jätmises.