Täiskogu istungite kaupa: Arvo Aller

Retooriline stiil on kriitiline ja kohati terav, kombineerides loogilist argumentatsiooni (kulude ja laekumise loogika küsimine) emotsionaalsete apellidega kodanike rahakoti kaitsmise teemal. Kasutatakse formaalset keelt, kuid esitatakse otseseid rünnakuid seadusloome protseduuri ja ettekandjate ettevalmistuse pihta, nimetades olukorda "piinlikuks" ja "uueks tasemeks".

Stiil on konfronteeriv ja kriitiline, eriti peaministri suhtes, kelle vastuseid iseloomustatakse kui ebarealistlikult optimistlikke ("Eesti on nagu üks suur lilleaed"). Kasutatakse tugevaid retoorilisi küsimusi, et rõhutada valitsuse tegevuse ebaõiglust ja läbipaistmatust. Toon on formaalne, kuid sisult teravalt vastanduv.

Retooriline stiil on väga võitlev ja kriitiline, süüdistades valitsust valetamises ja lubaduste murdmises. Kasutatakse nii emotsionaalseid apelle (maapiirkondade olukord, vara äravõtmine) kui ka protseduurilisi ja tehnilisi argumente (seletuskirja vead, muudatusettepanekute kokkupanemine). Kõneleja kutsub parlamendiliikmeid üles automaksu vastu hääletama ja toetama Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda Euroopa Parlamendi valimistel.

Retooriline stiil on formaalne, nõudlik ja järjekindlalt skeptiline, eriti vastaja antud vastuste suhtes. Kõneleja kasutab protseduurilist kriitikat (info puudumine peaministri asukoha kohta) sissejuhatusena sisulisele teemale. Ta rõhutab salajaste arutelude potentsiaalset mõju maailma muutustele, viidates "uue maailmakorra" teooriatele.

Retooriline stiil on väga võitlev, kriitiline ja süüdistav, rõhutades valitsuse tegevuse ebaõiglust ja ülekohtust iseloomu pensionäride suhtes. Kasutatakse emotsionaalseid apelle (vaesumine, lubaduste murdmine, "kirss tordil") ning lõpetatakse otsese poliitilise üleskutsega hääletada valitseva koalitsiooni vastu Euroopa Parlamendi valimistel. Toon on formaalne, kuid sisu on teravalt vastanduv.

Retooriline stiil on võitlev ja süüdistav, alustades ministri roosilise pildi ("elu on nagu lill") terava vaidlustamisega. Kasutatakse tugevaid retoorilisi küsimusi, et rõhutada eetilisi möödalaskmisi ja survestada ministrit tunnistama tagasiastumise vajadust. Toon on formaalne, kuid sisult terav ja kriitiline.