Kuude kaupa: Martin Helme

Kokku kuid: 19

Täielikult profileeritud: 19

10.2025

17 Sõnavõtud

Peamised vastased on Kultuuriminister Heidy Purga, kellele esitati arupärimine, ja ERM-i direktor, kelle suhtes nõutakse meetmete rakendamist. Kriitika on intensiivne, keskendudes nii ebakompetentsusele (direktor) kui ka vastutuse puudumisele (minister), kes lubab maksumaksja raha kasutada roppusteks.
09.2025

60 Sõnavõtud

Peamised vastased on Reformierakond ja selle ministrid (Michal, Pevkur, Joller, Ligi), keda süüdistatakse süsteemses valetamises, korruptsioonis ja ebakompetentsuses. Kriitika on intensiivne ja hõlmab nii poliitilisi, eetilisi kui ka isiklikke aspekte (nt Ligi "roppsuu-röökur"). Nõutakse ministrite ja ametnike lahtilaskmist, välistades igasuguse koostöö või olukorra parandamise samade inimeste poolt.
06.2025

11 Sõnavõtud

Peamine vastane on Reformierakond ja Kristen Michali valitsus, keda kritiseeritakse süstemaatilise valetamise, korruptsiooni ja ebakompetentsuse eest. Rünnakud on sageli isiklikud, nimetades ministreid (Michal, Pakosta, Ligi, Alender, Taro) skandaalide ja ebaadekvaatse käitumise tõttu. Kompromiss on välistatud, kuna valitsust peetakse ebaadekvaatseks ja Eesti riigile kahjulikuks.
05.2025

42 Sõnavõtud

Peamine vastane on Reformierakond ja valitsus, keda süüdistatakse süstemaatilises valetamises, majanduse hävitamises ja põhiseaduse rikkumises. Kriitika on intensiivne ja sageli isiklik, nimetades vastaseid "lollideks," "trollideks" ja "küünikuteks," ning seostades neid "globalistlike" ideoloogiatega. Kompromissivalmidust ei näidata, nõudes valitsuse poliitika täielikku tagasipööramist.
04.2025

23 Sõnavõtud

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Eesti 200) ja nende poliitikud, keda süüdistatakse valetamises, ebakompetentsuses ja sotsialistlike ideede levitamises. Kritiseerib teravalt valitsuse suutmatust täita lubadusi (maksude alandamine) ja süüdistab neid korruptiivses mõtlemises seoses roheprojektidega. Vastandub valitsuse poliitikale, mis on suunatud pankurite ja "rohešarlatanide" huvide kaitsmisele lihtsa inimese arvelt.
03.2025

19 Sõnavõtud

Peamised vastased on Reformierakond ja valitsus tervikuna, keda süüdistatakse süstemaatilises valetamises, korruptsioonis ja riigi hävitamises. Kriitika on suunatud nii poliitikale (maksutõusud, julgeolek, immigratsioon) kui ka isikutele (ministrite taust, kliki huvid). Rünnakute intensiivsus on kõrge ning kompromiss on välistatud rahvusriigi ja maksude teemadel, nõudes erakorralisi valimisi.
02.2025

18 Sõnavõtud

Peamised vastased on Reformierakond (keda süüdistatakse valelikkuses, korruptsioonis ja käpardlikus valitsemises) ning Sotsiaaldemokraadid (Läänemets, keda süüdistatakse liitlassuhete rikkumises ja äärmusvasakpoolsetes vaadetes). Kriitika on intensiivne, keskendudes valitsuse topeltstandarditele ja isiklikule sobimatusele, ning kompromiss valitsusega on välistatud.
01.2025

6 Sõnavõtud

Vastasseis on intensiivne ja laiaulatuslik, suunatud nii valitsuskoalitsiooni juhtidele kui ka Haridus- ja Teadusministrile, keda nimetatakse kõlbmaks ja valetajaks. Kriitika on suunatud nii poliitika sisule kui ka protseduuridele, süüdistades valitsust lobistide huvide teenimises ("omadele jopedele") ja parlamendi ignoreerimises. Kõneleja ei soovi kaasa aidata teesklusele, et parlamentaarne süsteem toimib.
12.2024

20 Sõnavõtud

Peamised vastased on Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid (koalitsioon), keda süüdistatakse valetamises, saamatus majandamises ja lastevaenulikkuses. Kriitika on nii poliitiline (maksutõusud, põlevkivi likvideerimine) kui ka isiklik ja moraali hukkamõistev (pedofiilide maffia, parlamendi alandamine). Vastaseid sildistatakse "putinistideks" ja kritiseeritakse nende poliitikat kui "värdjalikku".
11.2024

26 Sõnavõtud

Peamine vastane on Reformierakond ja valitsuskoalitsioon, keda süüdistatakse ebakompetentsuses, riigi hukka ajamises ja "kindlate käte" müüdi lagunemises. Kriitika on nii poliitiline (julgeoleku eskaleerimine, majanduse hävitamine) kui ka protseduuriline (parlamentarismi eiramine ja kodukorra rikkumine). Vastuseis on intensiivne ja kompromisside otsimine on tingimuslik, nõudes vastaste poolt esmalt "kõrkuse tagasitõmbamist".
10.2024

37 Sõnavõtud

Peamine vastane on Reformierakonna juhitud valitsus ja selle ministrid (eriti Jürgen Ligi ja Lauri Läänemets). Kriitika on nii poliitiline (majanduse põhjaajamine, perede vihkamine) kui ka isiklik, süüdistades ministreid valetamises, ebakompetentsuses ja naiste solvamises. Vastuseis on intensiivne ja kompromissitu, nõudes ministrite tagasiastumist ja valitsuse lahkumist.
09.2024

35 Sõnavõtud

Tugev ja isiklik opositsioon Reformierakonna juhitud valitsusele, süüdistades neid lakkamatus valetamise, korruptsioonis ja Eesti venestamises. Eriti terav kriitika on suunatud siseminister Läänemetsa (Lihula sündmused) ja endise peaministri Kaja Kallase (patoloogiline valetamine) vastu. Valitsuse tegevust Lihula samba eemaldamisel peetakse "mafioosseks" ja õigusriigi põhimõtete jalge alla trampimiseks. Kompromiss on välistatud, kuna valitsust peetakse ideoloogiliselt korrumpeerunuks.
07.2024

13 Sõnavõtud

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid (SDE). Kriitika on nii poliitiline (maksutõusud, rohepööre) kui ka isiklik/ideoloogiline, süüdistades Reformierakonda hüsteerias ja kahepalgelisuses ning SDE-d "sotsiopaatilistes estofoobides." Umbusaldusavaldusega Sveti vastu seoti vastased Kremli jutupunktide õigustamisega, rõhutades kompromissi puudumist.
06.2024

9 Sõnavõtud

Peamised vastased on valitsus ja koalitsioon, keda süüdistatakse huvide konflikti lubamises, maksumaksja raha raiskamises ja Eesti inimeste vaesusesse paiskamises. Kriitika on intensiivne ja isiklik, süüdistades kõrgeid ametnikke "sigadustes" ja nahaalsuses, kuna nad ei pea oma tegude eest vastutama. Ta süüdistab valitsust lobisti palkamises maksumaksja raha eest ja Bolti majandusmudeli toetamises.
05.2024

38 Sõnavõtud

Opositsioon on intensiivne ja kompromissitu, suunatud peamiselt peaminister Kaja Kallase ja haridusminister Kristina Kallase vastu. Kriitika hõlmab valitsuse suutmatust, valimislubaduste rikkumist (pensionid, maksud) ja demokraatlike protsesside (e-valimised) õõnestamist. Valitsust sildistatakse korduvalt valetajate, estofoobide ja "putinistidena", kes on riigi hukatusse viimas.
04.2024

48 Sõnavõtud

Peamised vastased on Reformierakond ja Kaja Kallas, keda kritiseeritakse isiklikult ja poliitiliselt, süüdistades neid kultuurimarksistlike ideede elluviimises. Kriitika on intensiivne ja hõlmab nii poliitilisi valikuid (maksutõusud, iibekriis) kui ka jõuametkondade politiseerimist, nimetades seda "poliitiliseks klaperjahiks" opositsiooni vastu. Ta kritiseerib teravalt ka Riigikohtu "liberaalseid aktiviste" poliitilise katte pakkumise eest valitsusele.
03.2024

65 Sõnavõtud

Peamine vastane on Reformierakond ja peaminister Kaja Kallas, keda süüdistatakse isiklikult majanduse hävitamises, valetamisest avalikkusele (nt vägede saatmine Ukrainasse) ja korruptiivsete huvigruppide teenimises. Kriitika on intensiivne ja laiaulatuslik, hõlmates poliitilisi, eetilisi ja protseduurilisi aspekte. Kompromiss on välistatud, eriti automaksu ja "abielu perverteerimise" tühistamise osas, lubades need esimesel võimalusel tagasi pöörata.
02.2024

31 Sõnavõtud

Peamised vastased on Reformierakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraadid, keda kritiseeritakse nii poliitika (maksutõusud, rohepööre) kui ka menetluslike rikkumiste (eelnõude viivitamine, komisjonitöö takistamine) pärast. Kriitika on intensiivne ja ideoloogiline, süüdistades vastaseid seaduserikkumises, korruptsiooni varjamises ja Eesti rahva huvide reetmises. Eriti teravalt kritiseeritakse Kristen Michalit ja Eesti 200 fraktsiooni moraalse hinnangu andmata jätmise eest Slava Ukraini skandaalis.
01.2024

48 Sõnavõtud

Peamised kriitika objektid on Reformierakond ja peaminister Kaja Kallas, keda süüdistatakse riigi hävitamises, valetamises ja korruptsioonis (Slava Ukraini, Rail Baltic). Kriitika on nii poliitika (maksutõusud, immigratsioon, kaitsevõime langus) kui ka menetluslik (kodukorra rikkumine, analüüside puudumine) ning isiklik. Kompromissivalmidust koalitsiooniga ei ilmne, pigem on eesmärk valitsusest kiiremas korras lahti saada.