Täiskogu istungite kaupa: Martin Helme

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti justiitsminister Liisa-Ly Pakosta, keda rünnatakse intensiivselt isiklikul ja poliitilisel tasandil (nt "pioneerijuhi aktivistliku käitumisega"). Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (vangide toomine) kui ka eetilistele puudujääkidele (valetamine, karistamatus). Kompromiss on välistatud ja lõppeesmärk on valitsusele umbusalduse avaldamine.

Peamine vastane on valitsus, eriti Reformierakond, keda nimetatakse valetajateks ja propagandistideks. Kriitika on intensiivne ja kõikehõlmav, hõlmates maksupoliitikat, majanduse juhtimist, regulatsiooni ja meedia manipuleerimist. Vastuseis on absoluutne, kuna kõneleja leiab, et valitsuse tegevus "ei saa enam kesta" ja "lendab vastu taevast".

Peamine kriitika on suunatud peaminister Kristen Michali ja Reformierakonna valitsuse vastu, süüdistades neid vastutuse vältimises ja eelmise peaministri poliitika jätkamises. Kriitika on intensiivne ja isiklik, nimetades Michalit tühjaks kohaks ja tema ministreid skandaalseteks (Svet, Ligi, Alender, Taro). Konkreetse immigratsioonipoliitika osas on kompromiss välistatud ("Meie ei ole sellega nõus").

Peamised vastased on Reformierakond, keda sildistatakse "maffiaks," ja valitsuse ministrid (Kliimaministeeriumi minister). Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitilisest kallutatusest (Prokuratuuri kaasus) otseste korruptsiooni ja valetamissüüdistusteni tuuleenergia teemal. Kompromissivalmidust ei ilmne.