Täiskogu istungite kaupa: Martin Helme

Peamised vastased on rohepöörde eestvedajad, lobistid ja Reformierakond, keda süüdistatakse korruptsioonis ja 3 miljardi euro ebaseaduslikus kantimises. Kriitika on intensiivne, keskendudes nii eetilistele küsimustele kui ka poliitika ebaloogilisusele, ning vastaste motiive peetakse isiklikult kasuahnuseks. Vastuseisu väljendatakse ka intellektuaalsel tasandil, süüdistades oponente soovimatuses vastata küsimustele.

Peamised vastased on Reformierakond ja valitsusliikmed (Karmen Joller, Kristen Michal, Taro). Kriitika on mitmetasandiline: ideoloogiline (sotsialismi kahtlustamine), fiskaalne (defitsiidi suurendamine) ja isiklik/skandaalne (Putini-teemaliste avalduste vaikiv soosimine). Opositsioon on intensiivne ja kompromissitu, nõudes erakorralisi valimisi.

Peamine kriitika on suunatud e-valimiste süsteemile ja valimiskomisjonile, kes ei luba vaatlejatel dokumentidega tutvuda. Kriitika on protseduuriline ja põhimõtteline, kuna süsteem ei vasta demokraatlike valimiste nõuetele. Kompromiss on välistatud, kuna nõutakse süsteemi kohest keelustamist.

Vastasseis on suunatud Taneli ja tema erakonna (EKRE) poliitiliste seisukohtade vastu, eriti eelnõu vasakpoolseks sildistamise osas. Samuti kritiseeritakse üldist riigi rahakasutust, viidates raha "loopimisele" ja eelarveaugu ohu pidevale üledramatiseerimisele. Kriitika on poliitika- ja põhimõttepõhine.

Opositsiooniline hoiak on äärmiselt intensiivne ja laiaulatuslik, suunatud valitsuskoalitsiooni, pankurite ja roheenergeetika arendajate vastu. Kriitika on nii poliitiline (maksutõusud, eelarve kärpimine) kui ka isiklik/eetiline, süüdistades vastaseid printsipiaalsuses puudumises (Anti Allas) ja korruptiivses mõtlemises. Eriti tugevalt kritiseeritakse valitsuse keeldumist Rootsi pankade maksustamisest ja inimeste tervisekahjustuste ignoreerimist tuulikute tõttu.

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja konkreetsed ministrid (Jürgen), keda süüdistatakse küsimustele vastamata jätmises ja eelnõu sisu kohta valetamises. Kriitika on nii protseduuriline (vastamise kohustus) kui ka poliitiline (maksude alandamise vastustamine). Kompromissivalmidust ei ilmne, vaid vastupidi, rünnakud on intensiivsed ja isiklikud.