Täiskogu istungite kaupa: Martin Helme

Peamised kriitika sihtmärgid on peaminister Kristen Michal (initsiatiivitus, majandus), Kultuuriministeerium (kultuuripoliitika) ja Siseminister Taro (ebakompetentsus, paanika külvamine). Kritiseerib teravalt Reformierakonda majanduslanguse ja propaganda eest ning Eesti 200 madalate protsentide upitamise katsete eest. Kriitika on nii poliitika- kui ka isikupõhine, süüdistades vastaseid valetamises ja perverssuste rahastamises.

Peamine vastasseis on suunatud Reformierakonna ja Eesti 200 valitsusele, keda süüdistatakse kohalikust omavalitsusest ülerullimises ja korruptiivsete projektide soosimises. Kriitika on intensiivne ja sisaldab nii poliitilisi kui ka isiklikke süüdistusi, näiteks Jaak Aabi nimeline mainimine eelnõu blokeerijana. Kompromissivalmidust ei ilmne.

Peamine vastane on Reformierakond ja valitsus, keda süüdistatakse majanduse, immigratsiooni ja riigikaitse ebaõnnestumises. Kriitika on intensiivne ja sisaldab süüdistusi blufis, valetamises ja sõjahüsteeria kütmises oma populaarsuse upitamiseks. Vastase kolm peamist enesekuvandi müüti (majandus, eestimeelsus, kindel kaitse) kuulutatakse purustatuks.

Peamine vastane on minister Jürgen Ligi ja valitsust juhtiv Reformierakond, keda kritiseeritakse nii poliitiliselt (vastutustundetu eelarve) kui ka isiklikult (inimese ebakompetentsus, läbikukkumine neljas ametis). Vastasseis on intensiivne ja kompromissitu, süüdistades vastaseid valimislubaduste valetamises.