Täiskogu istungite kaupa: Martin Helme

Peamine vastane on Reformierakond ja selle juhtivad poliitikud (Kaja Kallas, Annely Akkermann, Paet, Pevkur), keda süüdistatakse intensiivselt lubaduste rikkumises ja valetamises valijatele. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (maksutõusud, pensionide vähendamine) kui ka isiklikule usaldusväärsusele (Akkermanni vale eelarve kohta). Vastuseis on tugev ja kompromissi võimalust ei pakuta.

Peamine vastane on Reformierakond ja valitsuskoalitsioon (SDE, Eesti 200), keda süüdistatakse riigi rahanduse hävitamises ja valijate petmises. Kriitika on äärmiselt intensiivne, sisaldades isiklikke rünnakuid (viide peaministri pereärile Venemaal) ja võrdlusi Kremli käitumisega. Kõneleja kutsub valijaid üles valimistel valitsuskoalitsiooni esindajaid mitte premeerima.

Peamine vastane on valitsus ja selle ministrid, keda kritiseeritakse nii ideoloogiliselt (perevaenulikkus, surmakultuur) kui ka protseduuriliselt (järelevalve puudumine, ebakompetentsus). Tugevalt rünnatakse ka ideoloogilisi MTÜ-sid, süüdistades neid maksumaksja raha raiskamises ja valitsuse narratiivi teenimises. Kriitika on intensiivne ja kompromissitu, süüdistades valitsust otseses valetamise ja irvitamises maksumaksja näkku.

Peamine vastuseis on suunatud massiimmigratsioonile slaavi riikidest, mida peetakse eksistentsiaalseks ohuks, mis ajab rahvusriigi kummuli. Lisaks kritiseeritakse teravalt ja isiklikult teatud akadeemilisi ringkondi ("punaprofessorid hobusevaraste koolides"), kuigi neid peetakse massiimmigratsioonist väiksemaks ohuks.

Vastaspool (viidatud kui "te") on tugeva kriitika all, süüdistatuna Eesti julgeoleku kahjustamises ebaloogilise poliitikaga. Kriitika keskendub poliitilisele ebakonsistentsile: soovitakse anda kodakondsust võõrandunud inimestele, kuid samal ajal tegeletakse vaid viha tekitavate sümboltegutega. Vastase tegevusi peetakse ohtlikuks, kuna need ei puutu olemuslikke probleeme.

Vastuseis on suunatud e-valimiste süsteemi haldavatele institutsioonidele (Valimisteenistus, RIA) ja süsteemi toetavatele erakondadele, keda nimetatakse "liberaalglobalistlikeks". Kriitika on intensiivne ja süsteemne, keskendudes protseduurilisele läbipaistmatusele ja keeldumisele esitada kontrollitavaid andmeid. Vastaseid süüdistatakse "tuimalt ja sageli läbinähtavalt valelikult" seletamises ning kompromiss on välistatud, kuna süsteemi peetakse fundamentaalselt vigaseks.

Peamine vastane on peaminister ja tema valitsus, keda süüdistatakse venestamises, majanduse tuksi keeramises ja valimislubaduste murdmises. Kriitika on intensiivne ja isiklik, nõudes peaministri ametist lahkumist. Kõneleja välistab vajaduse üksmeele järele poliitilistes küsimustes, rõhutades enamuse kokkusaamise piisavust.

Peamine vastane on haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, keda kritiseeritakse nii poliitiliste otsuste kui ka isikliku ebakompetentsuse ja vastutuse vältimise eest. Kriitika on intensiivne ja kompromissitu, süüdistades ministrit valeinfo levitamises, asjaolude kinnimätsimises ja isegi "estofoobses" tegevuses, mis on suunatud eestluse väljajuurimisele. Eesmärk on ministri ametist tagandamine.