Täiskogu istungite kaupa: Martin Helme

Kõneleja näitab asjatundlikkust eelarve- ja rahandusküsimustes, viidates riigieelarve puudujäägi suurusele ("poolteisemiljardiline auk") ja kritiseerides väikeseid lappimismeetmeid. Eriti detailne on Rail Balticu projekti kuluprognooside ajalooline esitlus, tuues välja konkreetseid miljardilisi numbreid ja iga-aastase riigieelarve kulu (umbes 300 miljonit). Samuti viidatakse Reformierakonna varasematele lubadustele (400-eurone pensionitõus, 1,3 miljardit eelarve miinus).

Kõneleja näitab asjatundlikkust riigi rahanduse, maksupoliitika ja pensionisüsteemi teemadel. Kasutab konkreetseid andmeid inflatsiooni (34%) ja pensionitõusu (17%) võrdlemisel, et rõhutada pensionäride ostujõu reaalset vähenemist. Viidatakse ka varasematele rahandusministeeriumi hinnangutele valimislubaduste kalliduse kohta.

Kõneleja näitab teadmisi sündimata laste õigusvõime, abordi meditsiiniliste ja psühholoogiliste tagajärgede (viljatus, depressioon, enesetapp) ning kolmanda sektori rahastamise (MTÜ-tööstus) osas. Nõuab detailseid ja konkreetseid arve riikliku järelevalve tulemuste kohta, näiteks töölt kõrvaldatud inimeste või tagasinõutud rahasummade osas. Demonstreerib teadlikkust ideoloogiliste MTÜ-de rahastamise mahtudest (sadade miljonite eurode ulatuses).

Kõneleja näitab teadmisi keelepoliitika ja integratsiooni teooria vallas, rõhutades kriitilise piiri (kust alates lõimumine muutub võimatuks) olemasolu. Kasutab spetsiifilist, kuigi laetud terminoloogiat nagu "massiimmigratsioon," "lõimimine," "assimileerimine" ja "punaprofessorid."

Kõneleja näitab asjatundlikkust julgeoleku, sotsiaalse võõrandumise ja poliitiliste tagajärgede eristamisel. Ta eristab selgelt sümboltegusid (Narva tank, Vene kirik) ja olemuslikke poliitikaid (kodakondsus, hääleõigus, massiline sisseränne). Analüüs keskendub poliitiliste otsuste pikaajalistele mõjudele ühiskonna struktuurile.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust e-valimiste tehnilistes ja õiguslikes aspektides, keskendudes kontrollitavuse ja salajasuse vastuolule. Ta kasutab spetsiifilisi termineid nagu IP-aadress, valijarakendus, programmikood, sisemine rünnak ja mitme silma kontroll, selgitades auditeerimise piiratud ulatust. Samuti on ta kursis Riigikohtu lahendite puudujääkidega ning rahvusvaheliste näidetega (Soome, Rootsi), kes on e-hääletamise tagasi lükanud.

Kõneleja näitab teadmisi riigi rahanduse ja majanduse teemadel, viidates IMF-i hinnangutele ja majanduskasvu võrdlustele naaberriikidega (Läti, Soome, Rootsi, Saksamaa). Samuti kasutab ta konkreetseid andmeid sisserände kohta, tsiteerides Riigikantselei (SITKE) aruannet sisserännanud pagulaste ja töörändajate arvu kohta. Ta on kursis maksupoliitika detailidega, küsides automaksu ja kinnisvaramaksu kohta.

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi haridusvaldkonna haldusprobleemidest, tuues esile konkreetseid kuupäevi (6. aprill, 9. aprill) ja statistikat (nt 3840 kandidaati, 52% B1-taseme sooritajaid). Erialane fookus on suunatud IT-süsteemide (EIS) tõrgetele, õpetajate palgapoliitikale (Ida-Virumaa koefitsient) ja eestikeelsele õppele ülemineku metoodilistele puudujääkidele. Kasutatakse viiteid raportitele ja kohalike omavalitsuste (Eesti Linnade ja Valdade Liit) pöördumistele.