Täiskogu istungite kaupa: Martin Helme

Retooriline stiil on väga ründav, süüdistav ja konfronteeriv, keskendudes vastaspartei valetamisele ja lubaduste murdmisele, eriti pensionäride suhtes. Kasutatakse korduvaid emotsionaalseid apelle ja rõhutatakse vastaste ebakompetentsust, nimetades eelnõusid "napakaiks" ja projekte "hullumeelselt kalliks". Kõneleja nõuab vastastelt "lihtsat vastust" ja seob sisepoliitilised ebaõnnestumised otseselt eurovalimistel kandideerivate erakonnakaaslastega.

Retooriline stiil on väga võitluslik, süüdistav ja emotsionaalne, kasutades teravaid isiklikke rünnakuid ja võrdlusi (nt "putinistid"). Kasutatakse irooniat ja sarkasmi ("Jürgen, sa oled täna heas vormis, ei ole vajagi kirvega püüda") ning rõhutatakse valijate petmise narratiivi. Kõne sisaldab nii loogilisi argumente statistika abil kui ka tugevaid emotsionaalseid üleskutseid pensionäridele.

Retooriline stiil on väga võitlev, süüdistav ja emotsionaalne, kasutades tugevaid moraalseid hinnanguid (nt "satanistlik surmakultuur," "sulaselge näkku valetamine"). Vastaseid sildistatakse (nt "räuskavad radikaalfeministid") ja nende seisukohti nimetatakse sisutühjadeks loosungiteks. Kasutatakse dramaatilisi võrdlusi (abordi võrdlemine väikelaste tapmisega) ja rõhutatakse oma seisukohtade konservatiivset väärtuspõhisust.

Retooriline stiil on terav, murelik ja konfronteeriv, kasutades tugevalt laetud ja emotsionaalseid väljendeid (nt "hobusevaraste koolid," "lõksu või ohtu"). Kõneleja esitab oma seisukoha väärtuspõhise hoiatusena rahvusriigi ohustamise eest, lõpetades otsese ja väljakutsuva küsimusega kriitilise piiri määratlemise kohta.

Retooriline stiil on konfronteeriv, kriitiline ja loogikat proovile panev, süüdistades vastaspoolt ebaloogilises ja vastukäivas käitumises. Kasutatakse otseseid küsimusi ja teravat kriitikat, et rõhutada vastaspoole poliitika kahjulikkust Eesti julgeolekule. Toon on pigem loogiline, kuid laetud tugeva emotsionaalse süüdistusega.

Retooriline stiil on väga võitluslik, terav ja tungiv, rõhutades demokraatia vundamendi lagunemist ja legitiimsuskriisi. Kõneleja kasutab palju retoorilisi küsimusi ("Kas valimised, mida ei saa kontrollida ega vaadelda, on üldse valimised?") ja tugevaid metafoore (nt Uroboros, mürk levib), et rõhutada süsteemi ebaausust. Kuigi esitatakse protseduurilisi argumente, on need esitatud emotsionaalselt laetud keeles, süüdistades vastaspoolt tahtlikus eksitamises ja valetamises.

Retooriline stiil on äärmiselt ründav, sarkastiline ja irooniline, nimetades istungit "andekaks stand-up-sõuks." Kasutatakse tugevaid isiklikke rünnakuid, süüdistades peaministrit venestamises ja ebaõnnestumises, ning viidatakse tema isa propagandatehnikatele. Apellatsioonid on segu emotsionaalsetest süüdistustest (venestamine) ja valikuliselt esitatud andmetest (SITKE, IMF).

Retooriline stiil on väga ründav, süüdistav ja kriitiline, kasutades tugevaid negatiivseid termineid ("läbikukkumine," "farsina," "pseudooptimistliku vadinaga"). Kasutatakse nii loogilisi argumente (faktide ja numbrite loetelu) kui ka emotsionaalseid apelle, süüdistades ministrit hoolimatuses, nõiajahis ja põhiseaduse preambuli vastases tegevuses. Kõne on formaalne, kuid agressiivne, eesmärgiga diskrediteerida ministri pädevust.