Täiskogu istungite kaupa: Martin Helme

Peamine vastane on Reformierakond ja valitsus, keda süüdistatakse valetamises (ajutiste maksutõusude alaliseks muutmine) ja ebakompetentsuses majanduse juhtimisel. Kriitika on intensiivne ja suunatud nii poliitilistele otsustele (maksutõusud) kui ka vastaste ekspertteadmiste eitamisele, nimetades neid "tarkuriteks" ja "spetsialistideks", kes rääkisid "võssa". Samuti kritiseeritakse konkreetselt endist rahandusministrit kui "Euroopa parimat rahapesuministrit".

Peamised vastased on valitsusjuht (peaminister), kaitseminister ja Reformierakond, keda süüdistatakse käpardlikkuses ja vastutusest kõrvale hoidmises. Kriitika on intensiivne ja keskendub valitsuse juhtimisvõimetusele ning suutmatusele kontrollida PPA ja mereväe tegevust. Kompromiss on välistatud, kuna kõneleja nõuab peaministri tagasiastumist, kui too ei olnud otsustamise juures.

Peamised vastased on Reformierakond ja valitsus, keda süüdistatakse riigi hukkaajamises ja odavtööjõu eelistamises. Kriitika on intensiivne, süüdistades neid läbinähtavas valelikkuses ja retoorilistes silmamoondustes, et varjata odavtööjõu sissetoomise plaane. Vastaseid nimetatakse ka "globalistideks" ja "satanistideks," mis viitab sügavale ideoloogilisele vastandumisele.

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja selle esindajad, keda kritiseeritakse põhiseaduse rikkumise, protseduurilise ebakindluse ja demagoogia eest. Kõneleja süüdistab koalitsiooni kriitika tasalülitamises "Putini" sildistamise abil ning hoiatab, et nende poliitika viib Eesti totalitarismi. Rünnakud on intensiivsed ja kompromiss tundub välistatud, eriti CO2-vastase võitluse osas.

Peamised vastased on valitsus, ministrid ja perekonnaseisuameti ametnikud, keda süüdistatakse seaduse rikkumises ja äärmusideoloogia ajamises. Kriitika on nii protseduuriline (seaduse rikkumine) kui ka isiklik (valetamine, silmakirjalikkus valijate ees). Rünnakud on intensiivsed ja kompromissivalmidus puudub, kuna valitsuse tegevust peetakse normaalsuse lammutamiseks.

Peamine vastane on Reformierakond ja uus koalitsioon, keda süüdistatakse majanduse pankrotti ajamises, valetamises ja ebakompetentsuses. Kriitika on intensiivne, nimetades vastaseid "trollideks" ning süüdistades neid valede prognooside esitamises ja seaduste eiramises. Konkreetselt kritiseeritakse Kristen Michalit, Mart Võrklaeva ja Aivar Sõerdi, seades kahtluse alla nende arusaama riigirahandusest.

Peamine kriitika on suunatud valitsusele, eriti Kristen Michalile ja Reformierakonnale, keda süüdistatakse vastupidise töö tegemises Eesti riigi püsimisele. Kriitika on poliitika- ja väärtuspõhine, süüdistades valitsust vastutuse vältimises (viidates Kaitseväe juhatajale) ja läänele pugemises. Kompromissivalmidust ei väljendata, vaid nõutakse valitsuse tegevuse peatamist.