Täiskogu istungite kaupa: Martin Helme

Peamine vastane on Reformierakonna juhitud valitsus, Kristen Michal ja Kaja Kallas, keda süüdistatakse sõnade ja tegude radikaalses lahknevuses ning silmakirjalikkuses laenamise osas. Kriitika on intensiivne, keskendudes poliitilisele ebaõnnestumisele (majanduslangus) ja korruptsioonile (viide "ahjualuste bisnis" kaitsetööstuses). Valitsuse poliitika on täielikult hukka mõistetud.

Peamine vastane on proua Pakosta, keda süüdistatakse jultunud valetamises ja labases demagoogias Riigikogule. Kriitika on intensiivne, isiklik ja ideoloogiline, suunatud "progressiivide" ja "vasakradikaalide" vastu. Kõneleja välistab igasuguse toetuse arutatavale teemale, pidades seda "äärmuslikuks asjaks."

Peamine vastane on Reformierakond ja selle juhitud valitsus, keda süüdistatakse riigi asjade untsu keeramises ja võlakoorma kahekordistamises. Kriitika on intensiivne ja hõlmab nii majanduspoliitilist ebaõnnestumist kui ka isiklikku võimetust (ajavad "kaksisoimu juttu"). Kompromissivalmidust ei näidata, vaid nõutakse valitsuse lahkumist ja ruumi tegemist "kellelegi, kes saab aru".

Peamine vastane on "liberaalne režiim" ja selle esindajad (ministrid), keda süüdistatakse majanduse hävitamises ja riigi viimises sügavaimasse majanduslangusesse. Kriitika on intensiivne, kombineerides poliitilist ebaõnnestumist isikliku kontrastiga (palga suurus vs. toimetulek).

Peamine vastasseis on suunatud tänase valitsuse vastu, keda kritiseeritakse raiskamise ja põhjendamatute kokkuhoiuotsuste pärast (peakonsulaadi sulgemine). Kriitika on nii poliitika- kui ka protseduuripõhine, süüdistades valitsust otsuste läbisurumises ja kompromissivalmiduse puudumises.

Peamine vastuseis on suunatud neile, kes levitavad narratiivi taastuvenergia puhtusest ja odavusest, viidates valitsuse või majandusplaneerijate ebarealistlikele lubadustele. Kriitika on terav ja keskendub poliitika finantsilisele ebaõiglusele, mis koormab Eesti inimest kõrgete hindade ja maksutõusude kaudu.

Peamised vastased on valitsus ja Reformierakond, keda süüdistatakse majanduse hävitamises ja korruptsioonis. Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitikast (maksutõusud, rohepööre) eetiliste süüdistusteni (legaliseeritud korruptsioon, prokuratuuri kallutatus). Kõneleja kahtlustab, et 160 miljoni euro suurune toetusmeede on suunatud Reformierakonnale lähedal seisvale ärimehele.

Põhivastased on "liberaalne globalistlik režiim" ja selle ringkäendus, sealhulgas Õiguskantsler, President, valitsus ja parlamendi enamus. Kriitika on intensiivne, ideoloogiline ja süüdistav, nimetades vastaseid "keelajateks, käskijateks, ühiskonna lõhkujateks" ja seaduste jalge alla trampijateks. Rünnakud on nii poliitika (rohepööre, varade konfiskeerimine) kui ka menetluslikud (obstruktsiooni kaotamine) ning isiklikud (viide pedofiiliajuhtumile ja poliitilisele tagakiusamisele).

Peamine vastane on valitsus ja poliitilised jõud, keda kritiseeritakse nii poliitika (toetuste kärpimine) kui ka ideoloogilise hoiaku (emade mõnitamine) pärast. Kriitika on väga intensiivne ja sisaldab süüdistusi riigi julgeoleku ohustamises kontrollimatu sisserände lubamisega. Vastuseis on absoluutne ning kompromissi ei pakuta, vaid nõutakse valitsuse poole pöördumist.

Peamine vastane on Reformierakond ja Kaja Kallase valitsused, keda süüdistatakse riigikaitse kahjustamises, laskemoona ja relvastuse lagedaks tegemises ning avalikkuse desinformeerimises. Kriitika on nii poliitiline (valed otsused) kui ka eetilist laadi (rahakandimine, Ameerika sõjatööstuse subsideerimine). Kõneleja väljendab täielikku rahulolematust ja välistab igasuguse nõustumise valitsuse tegevusega.

Peamised vastased on valitsus (Kristen Michali ja Kaja Kallase jätkuvalitsus) ning siseminister Läänemets. Kriitika on intensiivne, süüdistades vastaseid põhiseaduse rikkumises, võimu kuritarvitamises ja Vene ajaloonarratiivi jõustamises. Vastandumine on absoluutne, süüdistades valitsust lakkamatus valetamise ja ebavõrdse kohtlemise praktiseerimises (Pronkssõduri vs Lihula juhtum).

Peamine vastane on Reformierakonna juhitud valitsus ja selle ministrid (Kristen Michal, Kaja Kallas, Vladimir Svet, Lauri Läänemets, Kristina Kallas). Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitilistest ebaõnnestumistest (haridus, immigratsioon) isiklike ja ideoloogiliste rünnakuteni (estofoobsus, pronkssõduri austamine, seaduste ülerullimine). Vastaseid sildistatakse "venestajate" ja "režiimina," välistades kompromissi.