Täiskogu istungite kaupa: Martin Helme

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline valitsuse 2025. aasta eelarve suhtes, mida peetakse jätkuvaks maksuralliks ja vastutustundetuks laenamiseks. Peamised rõhuasetused on majanduse vindumisel, inimeste vaesumisel ja valitsuse poliitika ebaõnnestumisel, mis on viinud Eesti majanduse Sudaani ja Haiti tasemele. Kriitika on suunatud valitsuse tegevuse (performance-driven) ja väärtuste (rohepöörde ideoloogia) vastu.

Poliitiline positsioon on äärmiselt väärtuspõhine ja keskendub radikaalse ideoloogia vastustamisele, eriti sotsiaalse soo ja transsoolisuse teemadel. Kõneleja vastustab tugevalt rahvusvaheliste konventsioonide kaudu Eesti seadustesse toodavat ideoloogiat, pidades seda "pööraseks" ja "hullumeelsuseks." Positsioon on tugevalt kaitsev traditsiooniliste normide ja Eesti Vabariigi Põhiseaduse tõlgenduse suhtes.

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline praegusele Reformierakonna juhitud valitsusele, nõudes selle väljavahetamist, kuna see tekitab pidevalt kriise ja on viinud riigi majanduslangusesse. Peamised teemad on Eesti majanduse pikaajaline langus, vastutustundetu eelarvepoliitika ja massiline laenamine. Kriitika on nii tulemuspõhine (majanduskriis) kui ka väärtuspõhine (vastuseis immigratsioonile ja "homovärgile").

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, süüdistades praegust "liberaalset režiimi" Eesti majanduse totaalses allakäigus ja maailma sügavaimas majanduslanguses (viidates IMF-i hinnangule). Kõneleja toetab varasemat majandusvabadust suurendanud poliitikat (II samba raha vabastamine) ning rõhutab oma rolli valijate esindajana, kes peab tegelema kõigega, mis riigis toimub. Fookus on valitsuse kehval sooritusel ja selle tagajärgedel tavainimese elule.

Poliitiline positsioon on tugevalt isolatsionistlik välispoliitikas, küsides, miks Eesti peaks sekkuma Lähis-Ida konfliktidesse. Siseriiklikult vastustatakse valitsuse otsuseid, eriti peakonsulaadi sulgemist, pidades kokkuhoiuargumenti arusaamatuks. Raamistik on pigem valitsuse tegevuse ja ebaefektiivsuse kriitikal põhinev.

Poliitiline fookus on suunatud taastuvenergiale ülemineku majanduslikule ja keskkondlikule otstarbekusele. Kõneleja vastandub tugevalt levinud narratiivile, et taastuvenergia on puhas, odav ja kõigile meelepärane. Seisukoht on kriitiline, rõhutades, et üleminek toob kaasa suuri kulusid, mis langevad Eesti inimeste kanda nii kõrgete elektrihindade kui ka maksutõusude näol.

Poliitiline positsioon on tugevalt valitsusvastane, keskendudes majanduse halvale juhtimisele, liigsele maksustamisele ja rohepöörde rahastamisele. Kõneleja väidab, et Eesti ei ole enam vaba maa, viidates liberaalsele totalitarismile ja prokuratuuri poliitilisele kallutatusele. Kriitika on nii poliitikapõhine (maksutõusud) kui ka väärtuspõhine (vabaduse kadu).

Poliitiline positsioon on tugevalt väärtuspõhine ja vastanduv, keskendudes väitele, et Eesti on lakanud olemast demokraatlik õigusriik. Kõige salientsemad teemad on põhiseaduslike institutsioonide (Õiguskantsler, President, Parlament) ideoloogiline korruptsioon ning kodanike põhiõiguste rikkumine. Eriti tugev on vastuseis rohepöördele, mida peetakse neokommunistlikuks plaaniks vabaduste ja omandi äravõtmiseks. Poliitiline raamistik on tugevalt kriitiline ja süsteemivastane.

Poliitiline fookus on iibekriisil ja riigi julgeoleku ning majandusliku suveräänsuse kaitsel välismaise mõju eest. Suhtumine valitsusse on tugevalt vastanduv, süüdistades seda pere- ja sotsiaaltoetuste kärpimises ning iibekriisi süvendamises. Poliitiline positsioon on nii väärtuspõhine (emade ja laste toetamine) kui ka tulemuspõhine (valitsuse ebaõnnestumine).

Kõneleja poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline valitsuse riigikaitsepoliitika suhtes, rõhutades, et Eesti on oma relvastuse ja laskemoonaga kvantitatiivselt vähem kaitstud kui 2022. aasta alguses. Ta vastandub sotsiaaltoetustega soodustatud immigratsioonile, pidades seda ebaausaks eestlaste suhtes ja rahvusriiki kahjustavaks. Poliitiline raamistik on tugevalt tulemuspõhine, süüdistades vastaseid ajaloolises riigikaitse kahjustamises ja praeguses avalikkuse eksitamises.

Poliitiline positsioon on tugevalt valitsusvastane, süüdistades seda liberaalse režiimi kehtestamises ja õigusriigi põhimõtete rikkumises. Keskendutakse põhiseaduslike vabaduste (eraomand, arvamusvabadus, süütuse presumptsioon) kaitsmisele ning valitsuse vastutustundetule rahanduspoliitikale ja valetamisele. Kõneleja raamib valitsuse tegevust kui "mõtteroima" ja "mafioosset" käitumist, mis jõustab Kremli ajalookäsitlust.

Poliitiline positsioon on tugev vastuseis Kristen Michali valitsusele, mida käsitletakse Kaja Kallase jätkuvalitsusena, süüdistades seda tuimas loosunglikkuses ja valetamise jätkamises. Keskne seisukoht on eestikeelse hariduse ülemineku praeguse teostuse ja kontrollimatu massiimmigratsiooni vastustamine, mida kõneleja sildistab otsese venestamisena. Seisukohad on tugevalt väärtuspõhised (rahvuslik identiteet) ja tulemuspõhised (valitsuse ebaõnnestumine).