Täiskogu istungite kaupa: Martin Helme

Kõneleja näitab asjatundlikkust riigieelarve ja rahanduse valdkonnas, viidates konkreetsetele laenunumbritele (€1,4 miljardit, €2 miljardit) ja Töötukassa reservide kasutuselevõtule (€170 miljonit). Samuti esitatakse ajalooline kriitika riigikaitse alarahastamise ja õhutõrje vajaduse varasema eitamise osas. Detailne teadmine on esitatud ka Rail Balticu puudujäägi (€2,7 miljardit) ja rohepöörde kulude osas.

Kõneleja näitab teadmisi sotsiaalse soo ja transsoolisuse ideoloogiliste mõistete osas, kuid kasutab neid peamiselt vastaspoole argumentide mahategemiseks. Ta viitab Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 12-le ja geenitehnoloogiale, kuid lükkab need seosed kiiresti tagasi, keskendudes ideoloogilisele vastuseisule. Argumentatsioon toetub pigem moraalsetele ja ajaloolistele analoogiatele (nt 1921. aasta parlament) kui detailsetele õiguslikele või teaduslikele andmetele.

Kõneleja näitab üles tugevat asjatundlikkust makroökonoomika ja rahanduspoliitika alal, viidates konkreetsetele andmetele nagu kümme kvartalit majanduslangust ja IMF-i kriitika. Ta kasutab tehnilisi termineid nagu "vastutsüklilisus" ja "RES-i prognoos" ning esitab detailseid numbreid riigieelarve ülekulude ja laenamise kohta. Samuti on tal konkreetne teadmine Rail Balticu prognoositavast kallinemisest (2,7 miljardit).

Kõneleja näitab asjatundlikkust pensionireformi (II samba vabastamine) ja makromajandusliku olukorra teemadel, viidates IMF-i hinnangule majanduslanguse sügavuse kohta. Fookus on majanduse üldisel seisul ja selle mõjul elanikkonna toimetulekule, rõhutades miinimumpalga saajate olukorda.

Kõneleja näitab teadmisi Riigikogu menetlusreeglitest, eriti eelnõude hääletusnõuete (51 häält) ja komisjonitöö osas, nõudes nende põhjendatust. Samuti on ta kursis diplomaatiliste esinduste (peakonsulaat) funktsiooni ja sulgemisega seotud kulude/kokkuhoiu argumentidega.

Kõneleja näitab asjatundlikkust energiapoliitika ja sellega seotud finantsküsimuste osas. Eelkõige rõhutatakse võrgu täiendamise, salvestamisplaanide ja stabiliseerimisraha maksumust, viidates konkreetsetele kulutasanditele (miljardid). Asjatundlikkust kasutatakse selleks, et vaidlustada levinud arusaamu taastuvenergia odavusest, tuues esile igapäevase elektrihinna näite.

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust riigieelarve ja maksutulude teemal, esitades konkreetseid numbreid (nt automaks 230 miljonit eurot, kogutulu umbes miljard eurot). Eraldi rõhutatakse teadmisi suurettevõtete toetusmeetme (160 miljonit eurot) spetsiifiliste tingimuste ja eeldatavate saajate arvu kohta. Ta suudab võrrelda maksutulu ja riigikaitsekulude kasvu, et näidata raha suunamist rohepöördele.

Kõneleja näitab autoriteeti põhiseadusõiguse ja Riigikogu kodukorra küsimustes, viidates konkreetsetele paragrahvidele (KarS § 151¹, Kodukorraseaduse § 95 lg 3). Samuti on esindatud teadmised poliitiliselt motiveeritud tagakiusamise ja varade konfiskeerimise juriidilistest aspektidest. Rõhutatakse põhiseaduslike alusõiguste rikkumisi (sõnavabadus, eraomand) seoses rohepöörde ja teatud karistusseadustiku sätetega.

Kõneleja näitab teadmisi sotsiaalpoliitika (lastetoetused, huviharidus, väikekoolid) ja demograafia (iibekriis) valdkonnas. Samuti on esitatud spetsiifilised teadmised kinnisvara- ja maaturu dünaamika kohta, rõhutades välismaiste ostjate mõju hindade tõusule. Teemasid käsitletakse seostatult julgeolekuaspektiga (taristu kaitse).

Kõneleja demonstreerib detailset asjatundlikkust riigikaitse ja sõjalise võimekuse alal, kasutades spetsiifilisi termineid (nt kaartulevõimekus, iseliikuvad vs järelveetavad suurtükid, 122 mm vs 155 mm) ja viidates konkreetsetele numbritele (nt 84 suurtükirelvasüsteemi). Samuti näitab ta teadmisi majandusest, analüüsides immigratsiooni mõju tööjõu hinnale ja rikkuse ümberjagamise mehhanismi kaudu.

Kõneleja näitab asjatundlikkust põhiseaduslike õiguste ja karistusseadustiku paragrahvide osas, eriti seoses õigusriigi rikkumistega (viidates § 12 ja § 151¹). Samuti kasutatakse majandusdebatis konkreetseid numbreid riigivõla, ülekulude (1.2–1.7 miljardit) ja eelarve miinuse (5–7% SKP-st) kohta. Esitatakse detailseid küsimusi Riigikontrolli hinnangute ja toetuste kasutamise kohta.

Kõneleja näitab teadmisi eestikeelsele haridusele ülemineku praktiliste probleemide osas, rõhutades õpetajate puudust ja keeleoskuse erandite tegemist, mida oli varem hoiatatud. Samuti käsitletakse detailselt valitsuse tegevust pensionide kärpimisel tulumaksuseaduse muudatuste kaudu. Teadmisi kasutatakse ka ajalooliste teemade (1944. aasta vastupanu) ideoloogilises tõlgendamises.