Täiskogu istungite kaupa: Martin Helme

Sotsiaalküsimusi käsitletakse eelarvekärbete kontekstis, vastandudes kärbetele huvihariduses ja kultuuris. Eriti rõhutatakse tulumaksutõusu ja erandi kaotamise negatiivset mõju pensionäridele ja tööinimeste vaesumisele.

Sotsiaalsetel teemadel on positsioon äärmiselt konservatiivne ja hukkamõistev transsoolisuse suhtes, mida peetakse "hullumeelsuseks" ja "perverseks asjaks." Kõneleja rõhutab, et soolise identiteedi muutmist soovivad inimesed on "väärakad" ja vajavad arstiabi ("saata tegelikult arsti juurde"), mitte ideoloogilist toetust. Eesmärk on takistada neil ligipääsu soopõhistele avalikele ruumidele, nagu naiste pesuruumid.

Sotsiaalsetes küsimustes väljendab kõneleja tugevat vastuseisu "massilisele immigratsioonile" ja "perekondade hävitamisele oma homovärgiga", süüdistades Reformierakonda nende teemade jõulises elluviimises. Need teemad on esitatud valitsuse negatiivse poliitilise tegevuse näidetena.

Peamine sotsiaalne teema on vaesus ja toimetulek, mis on seotud majanduslanguse ja miinimumpalga ebapiisavusega. Rõhutatakse tavalise inimese raskusi toidu ostmisel ("Mida tema sööb?"), vastandades seda ministrite kõrgele palgale.

Not enough data

Sotsiaalne fookus on suunatud Eesti inimeste majanduslikule heaolule ja kaitsele liigsete maksude ja kõrgete elektrihindade eest. Sotsiaalküsimusi käsitletakse puhtalt majandusliku koormuse kontekstis.

Sotsiaalvaldkonnas rõhutatakse muret kodanikuvabaduste piiramise pärast, tuues näiteks Lihula samba ja koroonaaja süstimise teema, ning nimetades valitsuse toetajaid "liberaalseteks totalitaristideks". Kõneleja kritiseerib sotsiaalsete toetuste (emapalk, koduse ema tervisekindlustus) kärpimist, et rahastada ettevõtete toetusi.

Sotsiaalsetest teemadest rõhutatakse tugevalt kodanike põhiseaduslike alusõiguste (sõna-, südametunnistuse- ja veendumusvabadus) kaitset, mis on väidetavalt rikutud KarS § 151¹ abil. Samuti tõstatatakse institutsionaalse korruptsiooni näitena väidetav pedofiiliajuhtum Riigikogus, mida poliitilistel kaalutlustel ei lahendata.

Peamised sotsiaalteemad on iibekriis ja pereväärtuste kaitse, kritiseerides valitsuse toetuste kärpeid ja "jälki" suhtumist emadusse. Sisseränne on käsitletud julgeolekuohuna, viidates kontrollimata taustaga vene keelt kõnelevate inimeste suurele hulgale, kellel on lihtne kinnisvara omandada. Rõhutatakse sotsiaaltoetuste (tervishoid, huviharidus) olulisust.

Kõneleja võtab tugevalt eitava seisukoha immigratsiooni suhtes, väites, et see on ebaaus eestlaste suhtes ja kiirendab rahvusriigi kadumist. Ta rõhutab, et sotsiaaltoetustega immigratsiooni soodustamine on moraalne probleem, kuna töötav elanikkond subsideerib oma sissetulekute vähenemise kaudu seda protsessi.

Keskne sotsiaalne teema on põhiseaduslike õiguste ja vabaduste kaitse, eriti seoses eraomandi puutumatuse, arvamusvabaduse ja kogunemisvabadusega, mida valitsus olevat rikkunud. Tugevalt kaitstakse õigust mälestada Eesti iseseisvuse kaitsjaid 1940. aastatel, vastandudes valitsuse poolt pealesurutud ajalookäsitlusele. Mainitakse lühidalt muret seoses võimaliku poliitvangide või moslemiterroristide saabumisega Suurbritanniast.

Keskne sotsiaalne teema on rahvuslik identiteet, eestikeelse hariduse kvaliteet ja keelekeskkonna säilitamine. Kõneleja vastustab tugevalt massilist immigratsiooni (150 000 slaavlast/venelast) ja sellega kaasnevat venestamist, mis ohustab eesti laste hariduse kvaliteeti. Valitsuse liikmeid süüdistatakse estofoobsuses ja eesti rahva lahjendamises.