Täiskogu istungite kaupa: Martin Helme

Peamine kriitika on suunatud Reformierakonnale (Kristen Michal, Kaja Kallas, Jürgen Ligi) ja valitsusasutustele (Valimisteenistus, Valimiskomisjon, Riigikohus). Kriitika on nii poliitika- kui ka protseduuripõhine, süüdistades vastaseid otseses valetamises, korruptsioonis ("ringkäendusega väike kamp") ja riigipöörde korraldamises. Kompromissivalmidus puudub, eriti e-valimiste ja Ukraina sõjalise sekkumise küsimustes, mida peetakse Eestile ohtlikuks.

Peamine vastane on Reformierakond, keda nimetatakse Eesti ja Tartu suurimaks julgeolekuohuks nende poliitiliste ja eelarveliste otsuste tõttu. Kriitika on intensiivne ja laiaulatuslik, hõlmates poliitilisi otsuseid, protseduurilisi vigu ja valitsuse suutmatust. Eraldi kritiseeritakse justiitsminister Liisa Pakostat ja Valdo Randperet; kompromiss on välistatud, nõutakse eelnõu kohest tagasilükkamist.

Peamine vastane on Reformierakond ja selle poliitiline juhtkond, keda süüdistatakse riigi kaitsmata jätmises ja sisejulgeoleku ohustamises. Kriitika on intensiivne ja hõlmab poliitilist läbikukkumist, ebakompetentsust (nt Herem) ning avalikkusele valetamise süüdistusi. Kompromiss on välistatud, kuna valitsuse tegevust peetakse Eesti väärikuse alandamiseks.

Peamised vastased on Eesti 200 ja Kristen Michali valitsus, keda süüdistatakse süüdimatus valetamises, demagoogias ja Eesti riigi väärikuse alandamises. Kriitika on intensiivne, isiklik ja moraalipõhine, seades kahtluse alla valitsuse taseme ja usaldusväärsuse. Vastuseis on absoluutne ja kompromissitu.