Täiskogu istungite kaupa: Martin Helme

Tugev kriitika on suunatud Reformierakonna, "liberaalse frondi" ja teiste erakondade vastu, keda süüdistatakse eestikeelse hariduse teemal loosungite kasutamises. Samuti kritiseeritakse kolleeg Arvot ja sotsiaaldemokraate põllumajanduse teemal, tuues esile nende varasema "seakisa". Kriitika on nii poliitika- kui ka teostuspõhine, süüdistades vastaseid majandusnäidete eiramises.

Peamine kriitika on suunatud Siseministeeriumi ja julgeolekuasutuste (KAPO) tegevuse vastu, süüdistades neid ebaefektiivsuses, eriti sisserände taustakontrolli ja luuretegevuse avastamise osas. Valitsust kritiseeritakse ka infooperatsioonide läbiviimise, seaduste valikulise rakendamise ja topeltstandardite eest (nt küüditaja mälestusmärgi teema). Esineja peab valitsuse tegevust "vastikuks" ja "küüniliseks", mis viitab kompromissi välistamisele käsitletud teemades.

Peamine vastane on Reformierakonna juhitud valitsus ja Kaja Kallas, keda kritiseeritakse intensiivselt nii poliitika kui ka isikliku tasandi kaudu, nimetades neid "globalistliku Brüsseli kohalike käsutäitjateks" ja "Eesti vihkajateks." Kriitika on äärmiselt intensiivne ja kompromiss on välistatud, rõhutades, et valitsus ei ole võimeline olukorda parandama. Ettevõtjaid kritiseeritakse valitsuse kartmise ja vaikimise eest.

Peamised vastased on "avalik võim," keda süüdistatakse inimeste tavapäraste valikute piiramises ideoloogilistel põhjustel. Rahvusvahelisel tasandil kritiseeritakse teravalt Euroopa Komisjoni selle trendi taganttõukamise eest ning mainitakse Bill Gatesi seoses suurte putukafarmidega Kanadas. Kriitika on intensiivselt ideoloogiline ja kahtlustav, seades kahtluse alla vastaspoole motiivid.

Peamised vastased on Reformierakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraadid, keda kritiseeritakse teravalt nii poliitika (majanduslangus, maksutõusud) kui ka moraali (korruptsiooni varjamine, lubaduste murdmine) pinnalt. Prokuratuuri ja KAPO-t süüdistatakse valikulises õigusemõistmises, mis teenib "liberaalse režiimi nomenklatuuri" huve. Rünnakud on intensiivsed ja kompromissitult hukkamõistvad, süüdistades vastaseid "kellegi teise teenimises" oma rahva arvelt.

Peamine vastasseis on suunatud peaminister Kaja Kallasele ja kliimaminister Kristen Michalile, keda süüdistatakse vastutuses lennufirmade ebaõnnestumiste ja läbipaistmatuse eest. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust majanduse "tuksi keeramises" ja seadusrikkumises Nordica aruannete varjamise tõttu. Esineja viitab ka võimalusele algatada tsiviil- või kriminaalasju kõrgemate riigiametnike vastu.