Täiskogu istungite kaupa: Martin Helme

Peamine vastane on valitsev koalitsioon, eriti Reformierakond, keda süüdistatakse õigustatud ootuste peal trampimises ja õiguste äravõtmise silmakirjalikkuses (viidates koroonaajale, sõnavabaduse piiramisele ja relvakandjate õiguste piiramisele). Kriitika on nii poliitiline kui ka protseduuriline, süüdistades koalitsiooni põhiseaduse eelnõu läbisurumises "toore jõuga" ja opositsioonile "näkku sülitamises".

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti peaministripartei, keda kritiseeritakse nii sisu (põhiseaduse halvendamine) kui ka protseduuri pärast (ülbe käitumine ja ebapiisav häältesaak). Koalitsiooni süüdistatakse riigiõigusliku printsiibi rikkumises ja agressorriigi huvide teenimises. Rünnaku intensiivsus on kõrge, kuid kompromissi otsimise vajadust tunnistatakse.

Peamised vastased on Reformierakond ja liberaalne režiim, keda süüdistatakse Eesti majanduse hävitamises ja parlamentarismi kaotamises. Kriitika on intensiivne, keskendudes nii poliitilisele sisule (maksutõusud, korruptiivne eelarve) kui ka protseduurilistele rikkumistele (eelarve hilisem ümbertõstmine, kodukorra eiramine). Kõneleja lükkab kompromissi tagasi, tehes ettepaneku eelarve tagasi lükata või menetlus katkestada.

Peamine vastane on Reformierakonna juhitud valitsus ja eelkõige peaminister Kaja Kallas, keda süüdistatakse ebakompetentsuses, valepropagandas ja küünilises paanikakütmises. Kriitika on nii poliitiline (julgeoleku nõrgestamine) kui ka isiklik/protseduuriline (naermine, diskussiooni vältimine, kriitikute sildistamine "putinistideks"). Kompromissivalmidus puudub, kuna rõhutatakse, et poliitiline diskussioon on kolm aastat olnud võimatu.

Vastasteks on need, kes toetavad abordi rahastamist Tervisekassa kaudu, ning eriti need kolleegid, kes õigustavad abordi vajadust vanemate rahalise puuduse tõttu. Kriitika on intensiivne ja filosoofiline, süüdistades vastaspoolt eugeenilises mõtteviisis ja inimeste hävitamise loogika propageerimises.