Täiskogu istungite kaupa: Martin Helme

Kõnestiil on äärmiselt võitlev, kriitiline ja süüdistav, kasutades tugevaid väljendeid nagu "reformierakondlik režiim" ja "põhiseaduse sodimine". Apellatsioonid on peamiselt loogilised (nõudes järjekindlust ja riigiõiguslikku puhtust), kuid esitatakse emotsionaalselt laetud tooniga, süüdistades koalitsiooni silmakirjalikkuses ja "toores käitumises".

Retooriline stiil on väga ründav, süüdistav ja tungiv, kasutades tugevaid emotsionaalseid väljendeid (nt "solgite Eesti põhiseadust", "kõrgilt ja ülbelt"). Loogilised argumendid (riigiõiguslik printsiip, valimisstatistika) on segatud isiklike ja protseduuriliste süüdistustega valitsuskoalitsiooni aadressil. Kasutatakse otsekoheseid väljendeid nagu "lolli mängida" ja süüdistatakse vastaseid "Putini asja" ajamises.

Retooriline stiil on väga võitluslik, süüdistav ja dramaatiline, kasutades tugevaid metafoore (nt eelarve kui "solk") ja poliitilisi sildistusi ("kaporatuuri riigipööre," "demokraatia simuleerimine"). Kõneleja on otsekohene, esitab loogilisi argumente andmete abil, kuid rõhutab emotsionaalset ja moraalset hukkamõistu valitsuse tegevuse suhtes. Ta tegeleb aktiivselt valeväidete ja "libauudiste" ümberlükkamisega.

Rhetoriline stiil on väga konfronteeriv, süüdistav ja murelik, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle seoses sõjaohu ja massilise evakueerimisega. Kõneleja süüdistab valitsust "käpardlikkuses" ja "paanikakütmises" ning heidab peaministrile ette naermist tõsise teema üle. Kasutatakse korduvaid küsimusi (eriti evakueerimise kohta) ja retoorilisi võtteid (nt "oksüümoron"), et rõhutada valitsuse väidete vastuolulisust.

Retooriline stiil on väga kirglik ja konfronteeriv, kasutades tugevaid moraalseid apelle ja süüdistavaid termineid nagu "tapmine" ja "eugeeniline loogika". Kõneleja kasutab vastase seisukohtade absurdini viimiseks hüpoteetilisi näiteid (majanduskriisi tõttu vaesunud vanemad) ja esitab teravaid retoorilisi küsimusi.