Kuude kaupa: Varro Vooglaid
Kokku kuid: 19
Täielikult profileeritud: 19
10.2025
14 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on suunatud Rahandusministri ja valitsuse eelarvepoliitika vastu, kritiseerides jõulist defitsiidi süvendamist. Kriitika on terav, keskendudes fiskaalsele vastutustundetusele ja Rahandusministri poliitilisele ebausaldusväärsusele seoses tema varasemate lubadustega. Kõneleja noomib ka erakonnakaaslast Toomas Kivimäge opositsiooni seisukohtade väära esitamise eest ning kritiseerib Peeter Raudsepa isiklikku halvustamist.
09.2025
64 Sõnavõtud
Peamised vastased on peaminister Kristen Michal, kaitse- ja terviseminister ning valitsuskoalitsioon tervikuna. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (eelarve, Ukraina missioon) kui ka menetluslikele rikkumistele (põhiseaduse rikkumine, otsustusõiguse delegeerimine). Kõneleja lükkab teravalt tagasi valitsuse katsed sildistada tema küsimusi "Venemaa propagandaks" ja nõuab ministritelt tagasiastumist.
06.2025
30 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus ja koalitsioon, keda kritiseeritakse protseduuriliste rikkumiste (komisjoni ettepanekute eiramine) ja põhiseadusvastase õigusloome eest. Kriitika on intensiivne, süüdistades vastaseid sihilikus tegevuses (nt eelnõu kolmapäeva öösse kavandamine) ja valeliku julgeolekuretoorika kasutamises. Ta kritiseerib ka jõustruktuure (PPA, Kapo) poliitilise kontrolli alt väljumise eest.
05.2025
56 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja ministrid (eriti Michal, Ligi, Läänemets, Pakosta), keda süüdistatakse süstemaatilises valetamises, mandaadita tegutsemises ja põhiseaduse eiramises. Kriitika on intensiivne, süüdistades sotsiaaldemokraate ja liberaale õigusriikluse põhimõtte vastu vaenulikkuses ja "totalitaarse" ideoloogia edendamises. Eriti teravalt kritiseeriti Lauri Läänemetsa "nahaalse valelikkuse" eest kirikute seaduse eelnõu kaitsmisel.
04.2025
26 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja ministrid, keda süüdistatakse teadlikus põhiseadusvastases käitumises, valetamises ja maksumaksja raha raiskamises. Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitilistest erimeelsustest süüdistusteni läbipaistvuse puudumises (Ukraina abi) ja avalikkuse manipuleerimises (PR-büroo Meta kasutamine). Valitsust süüdistatakse ka pankade kaitsmises, samal ajal kui rünnatakse suurperede ja koduomanike vara.
03.2025
39 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (eriti Eesti 200 ja Sotsid), keda süüdistatakse demokraatia põhimõtete eiramises ja tühjade loosungitega poosetamises. Kriitika on suunatud ka meedia ja ametkondade (ERJK, Terviseamet) vastu, keda peetakse ebausaldusväärseteks ja huvide konfliktis olevateks. Kõneleja süüdistab valitsust süstemaatilises vigade varjamises ja poliitilises vägistamises, mis viitab kompromissi välistamisele.
02.2025
23 Sõnavõtud
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon ja peaminister, kelle vastu esitati umbusaldusavaldus. Kriitika on nii poliitiline (maksutõusud, energeetikapoliitika) kui ka õiguslik/protseduuriline (õigusriikluse rikkumine, läbipaistmatuse varjamine). Rünnakud on intensiivsed, sisaldades süüdistusi "kriminaalses mustris" ja "Eesti ajaloo kõige mastaapsema kelmuse katses" seoses meretuuleparkide toetustega.
01.2025
9 Sõnavõtud
Peamised vastased on Eesti Vabariigi Valitsus ja Euroopa Liidu keskvõimud, keda süüdistatakse ebademokraatlikus hoiakus ja teiste riikide siseasjadesse sekkumises. Kriitika on suunatud ka välisminister Margus Tsahknale, kelle tegevust Gruusias peetakse diplomaatiliste tavadega vastuolus olevaks "kultuurituseks". Vastuseis on intensiivne, süüdistades vastaseid poliitika rajamises valedele ja kiirustamises.
12.2024
31 Sõnavõtud
Vastasseis valitsuskoalitsiooniga on intensiivne ja mitmetahuline. Kriitika on suunatud nii poliitikale (sõjalised mandaadid, maksutõusud) kui ka menetluslikele puudustele (halb seadusloome tava, põhiseaduslikkuse analüüsi puudumine). Ta kritiseerib teravalt kolleege (Laneman, Stoicescu) isiklike rünnakute ja "Kremli narratiivide" süüdistuste kasutamise eest, nõudes neile vastutust.
11.2024
62 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja ministrid, keda kritiseeritakse nii poliitiliste otsuste (peretoetuste kärpimine, maksutõusud) kui ka õigusriigi põhimõtete rikkumise eest. Ta süüdistab valitsust ükskõiksuses demograafiakriisi suhtes ja perekonnavaenulikus poliitikas. Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitikast protseduuriliste ning eetiliste süüdistusteni (nt põhiseaduse rikkumine, valeandmete esitamine).
10.2024
41 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja konkreetsed ministrid (eriti rahandusminister Ligi ja siseminister Läänemets). Kriitika on intensiivne ja mitmetasandiline, hõlmates poliitilisi (maksutõusud), menetluslikke (eelarve põhiseaduspärasus) ja isiklikke rünnakuid (Ligi süüdistamine "labases valetamises" ja naiskolleegide solvamises). Kompromissi asemel nõutakse poliitika tagasipööramist ja vastutusele võtmist.
09.2024
11 Sõnavõtud
Peamised vastased on peaminister Michal ja Reformierakonna juhitud valitsus ning Sotsiaaldemokraadid. Kriitika on intensiivne ja suunatud nii poliitikale (ajaloonarratiivi võimendamine, demograafiakriisi ignoreerimine) kui ka protseduuridele (eelarve läbipaistmatus, põhiseaduslikkuse rikkumine). Ta süüdistab valitsust õiguskantsleri poliitilises survestamises ja kritiseerib Riigikogu menetlusnormide meelevaldset tõlgendamist.
07.2024
2 Sõnavõtud
Peamine vastane on Reformierakond ja selle juhitud valitsus, keda kritiseeritakse nii poliitilise ebaaususe (valimiseelne eitamine) kui ka protseduurilise legitiimsuse puudumise eest. Vastasseis on intensiivne, nõudes valitsuselt kas plaanidest loobumist või erakorraliste valimiste korraldamist uue mandaadi saamiseks.
06.2024
30 Sõnavõtud
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond, keda süüdistatakse süstemaatilises Eesti ettevõtluskeskkonna ja väärtuste hävitamises. Kriitika on intensiivne ja laiaulatuslik, hõlmates nii eelnõude menetlemise ebaseaduslikkust (obstruktsiooni lämmatamine) kui ka poliitilist ükskõiksust (80 000 allkirjaga petitsiooni ignoreerimine). Kõneleja lubab koalitsiooni vastuvõetud seadused (automaks, kodualuse maa maksustamine) esimesel võimalusel tühistada.
05.2024
56 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus (eriti peaminister ja välisminister) ning koalitsioonisaadikud, keda süüdistatakse põhiseaduse eiramises ja omavolis (muudatusettepanekute sidumine). Kriitika on suunatud nii poliitika sisule (abort, vara konfiskeerimine) kui ka protseduuridele (Riigikogu juhatuse tegevus). Valitsuse tegevust tembeldatakse Kremli narratiivide levitamiseks, millele kõneleja vastab, et tegemist on Eesti huvide kaitsmisega.
04.2024
54 Sõnavõtud
Tugev opositsioon valitsusele, eriti peaminister Kaja Kallasele ja haridusministrile, süüdistades neid ebaseaduslikus käitumises, valetamises ja põhiseaduse rikkumises. Tugev kriitika on suunatud ka Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) õigusvastaste trahviotsuste ja meeleavalduste mahasurumise eest, viidates poliitilisele kattele ja justiitsvägivallale. Välispoliitikas kritiseeritakse välisministrit sekkumise eest Ungari siseasjadesse ideoloogilistel põhjustel.
03.2024
55 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja peaminister Kaja Kallas, keda süüdistatakse prioriteetide seadmises rahva huvide vastu (nt 170 miljoni euro võtmine peredelt pankade asemel). Kriitika on suunatud nii poliitikale (maksutõusud, perepoliitika) kui ka protseduuridele (Riigikogu juhatuse seaduserikkumised, e-hääletuse läbipaistmatus). Kõneleja välistab kompromissi valitsuse tegevusega, nõudes selle "vabanemist" ja süsteemsete probleemide lahendamist.
02.2024
13 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon, peaminister Kaja Kallas ja Riigikogu juhatus, eriti istungi juhataja. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (maksutõusud, välispoliitiline ebakõla) kui ka menetluslikule ebaõiglusele (opositsiooni küsimisõiguse piiramine, arupärimise vastuvõtmisest keeldumine). Rünnakute intensiivsus on kõrge, süüdistades vastaseid omavolis ja kiuslikus käitumises.
01.2024
61 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja ministrid, keda kritiseeritakse nii poliitilise tahte puudumise kui ka halva õigusloome tava rikkumise eest. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust ideoloogilises survestamises ja vaba ühiskonna põhimõtete hülgamises. Opositsiooni eelnõude automaatset mahahääletamist peetakse parlamendikultuuri madalaks tasemeks, mis tapab opositsiooni motivatsiooni.