Täiskogu istungite kaupa: Varro Vooglaid

Peamised vastased on valitsuskoalitsiooni erakonnad, keda süüdistatakse Eesti ühiskonna huvide vastases tegevuses ja kitsaste korporatiivsete huvide teenimises. Kriitika on äärmiselt intensiivne ja ulatub poliitilisest vastuseisust süüdistusteni kelmuse tunnustes. Kõneleja kaalub isegi pöördumist riigiprokuratuuri poole, mis välistab kompromissi.

Tugev vastuseis on suunatud Vabariigi Valimiskomisjonile (VVK) ja Valimisteenistuse juhile Arne Koitmäele. Koitmäed süüdistatakse avalikkuse sihilikus eksitamises valimiste protseduuride osas ja teda peetakse julgeolekuriskiks ning ohuks demokraatiale. Kriitika on intensiivne, keskendudes nii protseduurilistele rikkumistele (koosolekute avalikkus) kui ka süsteemi turvalisuse puudujääkidele.

Kriitika on suunatud praeguse otsustusprotsessi vastu, mis ei arvesta kohalike inimeste arvamusega ja mille puhul on oht, et neist sõidetakse lihtsalt üle. Vastuseis on protseduuriline, nõudes suuremat läbipaistvust ja rahva kaasamist, et vältida olukorda, kus otsustatakse ilma rahva nõusolekuta.

Vastuseis on suunatud neile, kes plaanivad meretuuleparke ilma rahva ja kohalike kogukondade nõusolekuta. Kriitika on protseduuriline (demokraatia puudumine) ja majanduslik (subsiidiumite eraldamine), rõhutades, et tegemist on liiga tõsise asjaga, et seda rahva osaluseta otsustada.

Vastuseis on suunatud valitsuskoalitsiooni liikmetele (nt kolleegid Timpson ja Sutrop), keda süüdistatakse hüpokriitilisuses ja põhiseadusega vastuolus oleva seaduse teadlikus vastuvõtmises. Kriitika on nii poliitika- kui ka menetluslik, rõhutades varasemate hoiatuste (nt Rene Koka poolt) tuimalt mahahääletamist.

Tugev vastuseis valitsusele ja koalitsioonile, kritiseerides neid nii poliitiliste valikute (maksude tõstmine, suurperede ja koduomanike ründamine) kui ka protseduuriliste ebaõnnestumiste eest (valetamine, suhtekorraldusbüroo palkamine). Süüdistatakse vankumatus panganduse kaitsmises ja julgeolekuohtude suurendamises. Kriitika on intensiivne ja põhimõtteline, välistades kompromissi võimaluse.

Kriitika on suunatud valitsuse ja vastutava ministeeriumi vastu läbipaistmatuse tõttu 100 miljoni euro jagamisel Eesti kaitsetööstusele. Rünnakud on protseduurilised ja sisaldavad vihjeid potentsiaalsetele huvide konfliktidele, küsides otse endiste kõrgete ametnike seotuse kohta raha saavate ettevõtetega.

Vastasseis on suunatud eelnõu esitleja või toetaja vastu, keda kritiseeritakse seaduse sisu (sanktsioonide puudumise väitmine) ebatäpse esitamise eest. Kriitika on intensiivne ja faktipõhine, nõudes vastaselt avalikku tunnistust, et eelnevalt väidetu oli vale.