Täiskogu istungite kaupa: Varro Vooglaid

Retooriline stiil on terav, kriitiline ja süüdistav, eriti koalitsiooni "numbrimaagia" ja "hea loo" suhtes, mida faktid rikuvad. Kasutatakse nii loogilisi argumente (Taani seaduse võrdlus) kui ka tugevaid emotsionaalseid väljendeid, nimetades kaarti "kohutavaks vaatepildiks" ja kogu projekti "väga suure kelmuse tunnustega" tegevuseks. Toon on ametlik, kuid edastab tungivaid hoiatusi.

Toon on äärmiselt tõsine, tungiv ja kriitiline, kirjeldades olukorda kui "skandaalset" ja demokraatia aluseid ohustavat. Retoorika on valdavalt loogiline ja tõenduspõhine, kasutades juriidilisi viiteid, statistikat ja ekspertide (Ago Samoson, Märt Põder) tsitaate. Kõneleja kasutab korduvalt retoorilisi küsimusi ja rõhutab, et probleemiga silmi kinni pigistamine on vastuvõetamatu.

Stiil on viisakas ja konsulteeriv, alustades nõustumisega eelneva kõneleja seisukohtadega ("See kõik, mis te räägite, on õige"). Kõneleja kasutab retoorilist küsimust, et esitada oma ettepanek rahvahääletuse kohta, põhjendades seda loogilise apellatsiooniga demokraatliku riigi olemusele. Samuti kasutatakse emotsionaalset apellatsiooni, viidates kohalike inimeste murele, et neist sõidetakse lihtsalt üle.

Retooriline stiil on tõsine ja küsiv, kasutades retoorilist küsimust (Mõtlesin küsida teie käest seda, mis te arvate niisugusest mõttest?). Apelleeritakse nii põhiseaduslikele põhimõtetele kui ka emotsionaalsele murele kodukeskkonna rikkumise pärast, rõhutades teema tõsidust.

Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja võitlev, kasutades tugevaid moraalseid argumente ja süüdistusi silmakirjalikkuses valitsusliikmete suunal. Eelistatakse loogiliste argumentide (topeltmaksustamine) ja emotsionaalsete apellide (lasterikaste perede karistamine) segu, toetudes konkreetsetele, elulistele näidetele. Kõneleja on skeptiline halduskohtu poole pöördumise soovituse suhtes, viidates varasemale negatiivsele kogemusele.

Retooriline stiil on väga võitluslik, süüdistav ja emotsionaalne, iseloomustades valitsuse tegevust "häbiväärse valelikkuse ja manipulatiivsusena". Kasutab nii õiguslikke argumente (dogmaatika, proportsionaalsus) kui ka teravaid, populistlikke väljendeid ("täielik iba," "pilkega"), rõhutades, et räägitut nagunii kuulda ei võeta. Apelleeritakse nii loogikale (numbrilised võrdlused) kui ka moraalile (nunnade kirja tsiteerimine).

Retooriline stiil on nõudlik, kriitiline ja kangekaelne, rõhutades läbipaistvuse karjuvat vajadust. Kõneleja kasutab loogilist argumentatsiooni, tuginedes faktidele ja summade võrdlusele (100 miljonit vs 5,7 miljonit), kuid lisab ka emotsionaalse apelli, viidates õpetajate palgatõusu üleriigilisele draamale. Vastuse puudumise korral kordab ta küsimusi täpsustuste saamiseks.

Retooriline stiil on väga konfronteeriv, analüütiline ja loogikapõhine, kasutades otseseid tsitaate seaduseelnõust ja seletuskirjast vastaspoole väidete ümberlükkamiseks. Kõneleja nõuab korduvalt ja tungivalt vastaselt tõe tunnistamist ja asja ära klaarimist, mis viitab intensiivsele ja süüdistavale toonile.