Täiskogu istungite kaupa: Varro Vooglaid

Majandusvaated keskenduvad kinnisvaraomanike kaitsmisele ja arendajate vastutusele seoses kinnisvara väärtuse langusega. Kõneleja nõuab, et arendajad maksaksid kinni hinnavahe või ostaksid kinnistu välja täishinnaga, kui väärtus väheneb rohkem kui 1%, viidates Taani eeskujule. Samuti väljendatakse skeptilisust projekti võime osas tuua odavat elektrit.

Andmeid ebapiisavalt.

Majanduslikud vaated keskenduvad suurprojektide (meretuulepargid, elektrivõrk) maksumuse läbipaistvusele ja avalikustamisele. Kõneleja rõhutab, et rahvale tuleb anda teada, mida projektid "maksma lähevad", enne kui nad saavad otsustada, kas seda teed minna või mitte.

Majanduslikud vaated on kriitilised suurte subsiidiumide (miljardid eurod) eraldamise suhtes maksumaksja ja tarbija rahast hiigelprojektidele, eriti kui puudub rahva otsustusõigus ja projekt mõjutab ulatuslikult Eestimaa palet.

Majanduslikud vaated on tugevalt maksutõusu vastased, rõhutades, et mootorsõidukimaks on ebaõiglane topelt- või isegi neljakordne maksustamine. Eelistatakse õiglast maksustamismudelit, kus maks vastab kasutamisele (kütuseaktsiis), ning kritiseeritakse süsteemi, mis karistab sotsiaalselt tundlikke gruppe, samal ajal kui luksusautode omanikud maksavad vähe.

Tugev vastuseis maksutõusudele (automaks, maamaks), mis puudutavad koduomanikke ja suurperesid, ning kritiseerib valitsust vara kallale mineku eest. Pooldab pankade erakorraliste kasumite maksustamist, leides, et sealt ei tohiks midagi haugata. Peab 70 000 euro maksmist IDEA-le raiskamiseks ja toetab toimivate välismaiste maksuskeemide (Leedu) kopeerimist.

Kõneleja nõuab maksumaksja raha kasutamisel täielikku läbipaistvust ja kritiseerib suuri, läbipaistmatuid riiklikke toetusi kaitsetööstusele. Ta seab kahtluse alla puhtalt ühesuunalise abi andmise, küsides, kas Eesti peaks ootama antud abi eest mingit kompensatsiooni või vastuteenet. Samuti rõhutab ta vajadust tasakaalustada suuri väliskulutusi kodumaiste sotsiaalsete vajadustega.

Majandusvaated puudutavad otseselt regulatsiooni mõju börsiettevõtetele, rõhutades potentsiaalselt suuri rahalisi karistusi (kuni 400 000 eurot) korporatiivjuhtimise nõuete rikkumise eest. See viitab murele regulatiivse koormuse ja sellega kaasnevate trahvide suuruse pärast.