Täiskogu istungite kaupa: Varro Vooglaid
Kokku istungeid: 149
Täielikult profileeritud: 149
2025-10-15
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud valitseva süsteemi ja koalitsioonierakondade vastu, keda kritiseeritakse demokraatia ideaalide eiramise ja rahva usalduse kaotamise eest (viidates 14,5% toetusele). Kriitika on süsteemne ja protseduuriline, keskendudes võimude lahususe puudumisele ja võimu säilitamisele rahva tahte vastaselt. Vastuseis on intensiivne ja kompromissitu.
2025-10-15
XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
Peamine vastane on Kultuuriminister, keda kritiseeritakse teravalt mittesekkumise ja loomingulisele vabadusele apelleerimise eest. Kriitika on väärtuspõhine ja protseduuriline, süüdistades ministrit vastutuse vältimises ning rahvusliku kokkukuuluvustunde lagundamisele kaasa aitamises. Kompromissivalmidust ei väljendata.
2025-10-08
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on PPA ja Siseministeerium, keda kritiseeritakse ebaseadusliku tegevuse ja vastutusest kõrvale hoidmise eest massiivse infokogumise süsteemi ülesehitamisel. Kriitika on intensiivne ja kontseptuaalne, lükates tagasi kolleeg Andre Hanimägi väite kompromissi saavutamisest eelnõu osas. Vastuseis on suunatud ka laiemale survele kodanikuvabaduste piiramiseks.
2025-10-08
XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
Peamine vastane on valitsus ja Reformierakond, keda kritiseeritakse teravalt poliitiliste prioriteetide seadmise ja tegevusetuse eest rahvastikukriisi lahendamisel. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, süüdistades valitsust disproportsionaalses rahastamises ja varasemates peresid karistavates maksumuudatustes. Intensiivsus on kõrge, vihjates, et valitsusele "ei lähe see asi korda."
2025-10-07
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud rahandusministri ja valitsuse eelarvepoliitika vastu, kritiseerides nii poliitilist suunda kui ka eelarvedokumentide kvaliteeti. Kriitika on intensiivne ja süüdistav, nõudes vastutustundlikkust ja kontrolli riigikaitsekulutuste üle. Samuti kritiseeriti erakonnakaaslast Toomas Kivimäge opositsiooni seisukohtade väära esitamise eest.
2025-09-24
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja vastandub teravalt valitsuse ja PPA tegevusele, kritiseerides riigivõimu teostamisel toime pandud "vigade või isegi sigaduste" eest vastutuse puudumist. Kriitika on peamiselt protseduuriline ja põhiseaduslik, süüdistades vastaspoolt (sh kolleeg Hanimägi ja Sotsid) jälgimisühiskonna mustri toetamises. Ta lükkab tagasi kompromissi võimaluse põhiseadusega vastuolus olevate eelnõude toetamisel.
2025-09-24
XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
Vastasseis on suunatud valitsevale koalitsioonile, keda süüdistatakse kahe põhimõttelise lubaduse (maksud ja eelarve tasakaal) risti vastupidises täitmises. Kriitika on intensiivne ja poliitiliselt laetud, rõhutades, et isegi sõda Ukrainas ei ole piisav vabandus lubadustest taganemiseks. Vastaste tegevust kirjeldatakse kui liikumist tasakaalust eemale.
2025-09-23
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud eelnõu koostajate vastu seoses regulatsiooni ebaselgusega, mis annab ametnikele liiga laia kaalutlusõiguse. Kriitika on poliitikapõhine ja keskendub menetluslikele puudustele, mis võivad sundida kodanikke oma vanemlust kohtus tõestama.
2025-09-22
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on peaminister ja valitsus, keda kritiseeritakse ebaaususe, ebakohase käitumise ja rumalate, läbimõtlemata operatsioonide läbiviimise eest. Eriti terav on kriitika peaministri suunal, kes sildistas parlamendiliikmete küsimusi Venemaa propagandaks. Kriitika on intensiivne ja süüdistav, rõhutades poliitilise kultuuri puudumist ja julgeolekuohtude tekitamist.
2025-09-17
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on parlamendi enamus ja komisjonide juhid, keda kritiseeritakse põhiseadusvastaste seaduste läbisurumise eest, ignoreerides eelnevaid hoiatusi. Eriti terav on vastuseis Rahapesu Andmebüroo (RAB), Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ning Siseministeeriumi algatustele, mida ta peab totalitaarseteks. Ta nõuab eelnõude täielikku prügikasti viskamist, mitte parandamist.
2025-09-17
XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud valitsuse esindajale, kes ei vastanud küsimustele sisuliselt, vaid rääkis üldist juttu sõja mõjudest, mis viitab rahulolematusele valitsuse läbipaistvuse ja vastutusega. Lisaks palub kõneleja kolleeg Peeter Ernitsal mitte segada küsimuse esitamise ajal, mis on protseduuriline vastuseis. Kriitika on suunatud teabe varjamise ja ebakonkreetsete vastuste vastu.
2025-09-16
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud Riigikogu liikmete enamuse ebapiisavale ettevalmistusele ja kompetentsile põhiseadusliku järelevalve ülesande täitmiseks. See on protseduuriline ja kompetentsipõhine kriitika seadusandliku võimu teostamise kvaliteedi pihta, mitte suunatud konkreetsele poliitilisele vastasele.
2025-09-15
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud Kaitseministeeriumi haldusalale ja vastutavale ministrile, kelle pakutud lahendust (inimeste juurde palkamist) peetakse ebapiisavaks. Kriitika on intensiivne ja keskendub protseduurilisele ebaõnnestumisele, organisatsioonilisele segadusele ja vastutuse vältimisele.
2025-09-10
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on terviseminister, keda kritiseeritakse teravalt nii poliitilise silmakirjalikkuse kui ka väärinfo levitamise eest. Rünnakud on intensiivsed, süüdistades ministrit selles, et ta ise praktiseerib "uhuundust" ja pooldas "diktatuurilist programmi". Kriitika on suunatud nii poliitilisele kasule (ministriks saamine väärinfo abil) kui ka põhiõiguste mahasurumisele.
2025-09-09
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on Kaitseminister ja ministeeriumi juhtkond, keda kritiseeritakse teravalt süsteemse finantssegaduse ja vastutuse võtmisest keeldumise eest. Kriitika on intensiivne, nõudes ministri ja kantsleri tagasiastumist. Samuti kritiseeritakse istungi juhatajat protseduuriliste küsimuste eiramise eest.
2025-09-04
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja Riigikogu juhatus, keda kritiseeritakse intensiivselt nii poliitiliste otsuste (maksutõusud, abordi rahastamine) kui ka süstemaatiliste protseduuriliste rikkumiste pärast. Juhatust süüdistatakse opositsioonisaadikutele küsimuste esitamise võimaluse keelamises ja kodu- ja töökorra seaduse meelevaldses tõlgendamises. Kriitika on terav ja kompromissitult nõutakse seaduse ranget järgimist.
2025-06-18
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on Jaanus Karilaid ja eelnõu toetav enamus, keda süüdistatakse põhiseaduse rikkumises ja usuvabaduse piiramises. Kriitika on intensiivne ja sisuline, süüdistades vastaseid julgeolekuohu ettekäändel poliitiliste ambitsioonide läbisurumises. Kõneleja heidab vastastele ette Nõukogude Liidu eeskuju järgimist usuasjadesse sekkumisel ning patrioodi kuvandi loomise katset.
2025-06-17
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud õiguskaitseorganitele (Rahapesu Andmebüroo, PPA, KAPO) ja valitsuse poliitikutele (siseministrid), keda kahtlustatakse korruptsioonis ja kuritegeliku maailmaga koostöös. Kõneleja kritiseerib teravalt eelnõu menetlemist kui võimalikku tagantjärele seadustamise aktsiooni varasemale massilisele andmekogumisele. Vastuseis on intensiivne ja põhineb struktuuride usaldusväärsuse puudumisel, mistõttu keeldutakse neile täiendavate tööriistade andmisest.
2025-06-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud valitsusele ja konkreetsetele ministritele, kritiseerides nende ebausaldusväärsust läbirääkimiste osas ja distantseerumist vastutusest. Kriitika on intensiivne ja põhjendatud nii väärtuskonfliktide (vangide toomine) kui ka protseduuriliste rikkumistega (läbirääkimiste varjamine).
2025-06-11
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on eelnõu eestvedajad ja koalitsioon, keda süüdistatakse põhiseadusvastase seaduse tahtlikus vastuvõtmises ja valeliku julgeolekuargumendi kasutamises. Kriitika on intensiivne ja keskendub nii poliitilisele eesmärgile (kiriku sundimine) kui ka menetluslikule eiramisele (presidendi kriitika ignoreerimine ja kosmeetiliste muudatuste tegemine).
2025-06-11
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Opositsioon on suunatud otse valitsusele ja peaministrile, kritiseerides nii poliitilisi otsuseid (vangide toomine) kui ka laiemat valitsemistulemust (ühiskonna lõhestumine, maksutõusud). Kriitika on intensiivne ja süüdistab valitsust otseselt eestlaste ühiskonda kuulumise tunde drastilises languses pärast võimule tulekut. Samuti kritiseeritakse Kapo hinnangute eiramist julgeolekuohtude osas.
2025-06-10
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Tartu Ülikooli kõrgemale juhtimistasandile õigushariduse taseme languse sallimise eest ja Riigikogu enamusele põhiseaduse suhtes valitseva hoolimatuse eest. Kriitika on institutsionaalne ja keskendub kompetentsi puudujääkidele, märkides, et poliitilised ambitsioonid sageli taandavad põhiseaduse.
2025-06-09
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on jõustruktuurid (PPA) nende iseseisva tegevuse eest ("lähevad lappama") ja valitsus (Peaminister, Siseminister, Justiitsminister) nende väidetava teadmatuse või vastutuse vältimise eest. Kriitika on intensiivne ja protseduuriline, keskendudes sellele, et valitsus üritab kiirkorras kokku klopsida õiguslikku alust, selle asemel et lahendada vastutuse küsimus. Kõneleja peab ministrite väidetavat teadmatust äärmiselt ebausutavaks või märgib, et see osutab tõsisele poliitilise juhtimise puudumisele.
2025-05-21
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200) ja konkreetsed ministrid (Jürgen Ligi, Kristen Michal, Riina Sikkut). Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitilistest erimeelsustest (kvoodid, maksud) eetiliste süüdistusteni (valetamine sanktsioonide osas ja lubaduste murdmine). Valitsust süüdistatakse totalitaarses käitumises ja ebademokraatlikkuses.
2025-05-21
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Tugev opositsiooniline hoiak valitsuse (kaitseministri ja peaministri) suhtes, kritiseerides nende tegevust poliitilise vastutuse puudumise eest mereintsidendi otsustamisel. Lükkab tagasi ministri katse sildistada kriitikat Venemaa narratiivina, pidades seda ebaausaks võtteks. Kriitika on peamiselt protseduuriline ja poliitilise vastutuse nõudmisel põhinev.
2025-05-20
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on Reformierakond ja Eesti 200, keda süüdistatakse valetamises, petmises ja maksude tõstmises ilma valijate mandaadita. Kriitika on intensiivne ja sisaldab süüdistusi vastutuse veeretamises (nt Putini kaela), samuti nõudmist erakorralisteks valimisteks. Kriitika on suunatud nii poliitika sisule kui ka valitsuse tegevuse eetilisele ja protseduurilisele küljele.
2025-05-19
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Opositsiooniline hoiak on tugev, kritiseerides valitsuse suutlikkust piirijulgeoleku tagamisel ja majanduse juhtimisel. Kriitika on suunatud poliitilisele ja strateegilisele ebaõnnestumisele, nõudes vastuseid selle kohta, miks tootlikkuse eesmärkidest eemaldutakse. Vastaseid kutsutakse üles tunnistama negatiivseid fakte sisserände ja majanduse kohta.
2025-05-14
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud koalitsiooni enamuse ja endise siseministri Lauri Läänemetsa vastu, keda süüdistatakse "lausvalelikkuses" ja põhiseaduse eiramises poliitiliste eesmärkide nimel. Vastuseis on intensiivne ja puudutab nii poliitilist kultuuri kui ka protseduurilist ebaausust. Kompromissi võimalus põhiseadusvastasuse tuumosas välistatakse, hoiatades kosmeetiliste muudatuste eest.
2025-05-14
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Vastasseis on suunatud valitsusele (Peaminister, Siseminister Taro, Justiitsminister Pakosta) ja riigiasutustele (PPA, Siseministeerium), keda kritiseeritakse massiivse õigusrikkumise eest. Kriitika on protseduuriline ja väärtuspõhine, süüdistades ametnikke seaduse rikkumises ja vastutuse vältimises. Kõneleja peab kohatuks, et süsteemi hakatakse lihtsalt seadustama ilma eelneva vastutuseta.
2025-05-13
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile ja justiitsministrile, eriti seoses koalitsiooni esindajate (Reformierakond ja Eesti 200 liikmed) määramisega kohtute haldamise nõukogusse. Kriitika on sisuline ja protseduuriline, süüdistades koalitsiooni võimude lahususe printsiibi rikkumises ja soovimatuses kaasata opositsiooni. Samuti kritiseeritakse eelnõu eestvedajaid kohtusüsteemi arvamuse eiramise eest.
2025-05-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud endise sotsiaaldemokraadist siseministri Lauri Läänemetsa tegevuse vastu relvalubade piiramisel, mida peetakse riigikaitsevõimekust õõnestavaks. Samuti kritiseerib ta teravalt ametnikke ja valitsust seaduse eiramise eest "sooideoloogia" rakendamisel, süüdistades neid "ideoloogilises sügeluses".
2025-05-08
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Tugev protseduuriline vastuseis Vabariigi Valitsusele ja ministeeriumidele süsteemse normide eiramise eest hea õigusloome eeskirjade osas. Kritiseerib Justiitsministri suhtumist, mis lubaks põhiseaduslikkuse analüüsi valikulisust, nimetades seda suvaõiguse tekkimise ohuks. Vastuseis on suunatud valitsuse tegevusetusele ja poliitilisele tahtmatusele probleemi lahendada.
2025-05-07
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastaspool on tugevalt kritiseeritud ebakompetentsuse pärast majandusanalüüside läbiviimisel, kuna nad opereerivad primitiivsete ja reaalsust mitte arvestavate arvutustega. Kriitika on suunatud ka menetluslikule tasandile, kahtlustades, et kaasatud organisatsioonide arvamustega ei arvestata sisuliselt. Kõneleja lükkab tagasi vastaspoole süüdistuse eelnõu esitajate tegemata tööst.
2025-05-07
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on peaministri ja valitsusega, keda kritiseeritakse põhiseaduse eiramise, riskianalüüsi puudumise ja manipuleeriva retoorika pärast. Kriitika on intensiivne ja sisaldab nii sisulisi (NATO kaitse minetamise risk) kui ka protseduurilisi süüdistusi (Riigikogu otsustusõiguse ignoreerimine). Kõneleja süüdistab peaministrit avalikus praalimises ja kehva taseme näitamises.
2025-05-05
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Tugev vastuseis on suunatud sotsiaaldemokraatidele, keda süüdistatakse programmilises vaenulikkuses demokraatia ja õigusriigi põhimõtte vastu, tuues näiteks vaenukõne kriminaliseerimise ihaluse. Valitsust kritiseeritakse teravalt protseduuriliste puuduste eest, kuna 180-leheküljelises seletuskirjas puudub nõutav põhiseaduslikkuse analüüs. Kõneleja näeb lepitamatut vastuolu eelnõu ja põhiseaduse vahel.
2025-04-24
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsuskoalitsiooni erakonnad, keda süüdistatakse Eesti ühiskonna huvide vastases tegevuses ja kitsaste korporatiivsete huvide teenimises. Kriitika on äärmiselt intensiivne ja ulatub poliitilisest vastuseisust süüdistusteni kelmuse tunnustes. Kõneleja kaalub isegi pöördumist riigiprokuratuuri poole, mis välistab kompromissi.
2025-04-21
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Tugev vastuseis on suunatud Vabariigi Valimiskomisjonile (VVK) ja Valimisteenistuse juhile Arne Koitmäele. Koitmäed süüdistatakse avalikkuse sihilikus eksitamises valimiste protseduuride osas ja teda peetakse julgeolekuriskiks ning ohuks demokraatiale. Kriitika on intensiivne, keskendudes nii protseduurilistele rikkumistele (koosolekute avalikkus) kui ka süsteemi turvalisuse puudujääkidele.
2025-04-16
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud praeguse otsustusprotsessi vastu, mis ei arvesta kohalike inimeste arvamusega ja mille puhul on oht, et neist sõidetakse lihtsalt üle. Vastuseis on protseduuriline, nõudes suuremat läbipaistvust ja rahva kaasamist, et vältida olukorda, kus otsustatakse ilma rahva nõusolekuta.
2025-04-14
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud neile, kes plaanivad meretuuleparke ilma rahva ja kohalike kogukondade nõusolekuta. Kriitika on protseduuriline (demokraatia puudumine) ja majanduslik (subsiidiumite eraldamine), rõhutades, et tegemist on liiga tõsise asjaga, et seda rahva osaluseta otsustada.
2025-04-10
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsuskoalitsiooni liikmetele (nt kolleegid Timpson ja Sutrop), keda süüdistatakse hüpokriitilisuses ja põhiseadusega vastuolus oleva seaduse teadlikus vastuvõtmises. Kriitika on nii poliitika- kui ka menetluslik, rõhutades varasemate hoiatuste (nt Rene Koka poolt) tuimalt mahahääletamist.
2025-04-09
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Tugev vastuseis valitsusele ja koalitsioonile, kritiseerides neid nii poliitiliste valikute (maksude tõstmine, suurperede ja koduomanike ründamine) kui ka protseduuriliste ebaõnnestumiste eest (valetamine, suhtekorraldusbüroo palkamine). Süüdistatakse vankumatus panganduse kaitsmises ja julgeolekuohtude suurendamises. Kriitika on intensiivne ja põhimõtteline, välistades kompromissi võimaluse.
2025-04-09
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Kriitika on suunatud valitsuse ja vastutava ministeeriumi vastu läbipaistmatuse tõttu 100 miljoni euro jagamisel Eesti kaitsetööstusele. Rünnakud on protseduurilised ja sisaldavad vihjeid potentsiaalsetele huvide konfliktidele, küsides otse endiste kõrgete ametnike seotuse kohta raha saavate ettevõtetega.
2025-04-08
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud eelnõu esitleja või toetaja vastu, keda kritiseeritakse seaduse sisu (sanktsioonide puudumise väitmine) ebatäpse esitamise eest. Kriitika on intensiivne ja faktipõhine, nõudes vastaselt avalikku tunnistust, et eelnevalt väidetu oli vale.
2025-03-26
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on eelnõu eestvedajad (sh endine siseminister Lauri Läänemets ja sotsid), keda süüdistatakse valelikkuses, sallimatuses ja õigusriigi põhimõtete eiramises. Kriitika on intensiivne ja fundamentaalne, väites, et eelnõu mitte ei kahanda, vaid kasvatab julgeolekuohte. Kõneleja kutsub üles mitte alluma riigi ebaõiglastele korraldustele.
2025-03-19
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud koalitsioonile ja kolleeg Anti Allasele, süüdistades neid reservväelaste tasustamise kaheksaks aastaks unustamises ja eelnõu kontseptuaalselt alusetus tagasilükkamises. Kõneleja kritiseerib teravalt valitsuse prioriteete, tuues esile irooniana Riigikogu liikmete iga-aastase palgatõusu. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii poliitilisi prioriteete kui ka menetluslikke küsimusi.
2025-03-18
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon, eriti Eesti 200 (keda süüdistatakse demokraatia ideaali eiramises ja mandaadi puudumises) ning Sotsiaaldemokraadid (kelle liikmed juhivad ERJK-d). Kriitika on suunatud nii poliitikale (maksutõusud, perepoliitika) kui ka protseduuridele (põhiseaduslikkuse analüüsi puudumine). ERJK-d kirjeldatakse kui poliitiliselt kallutatud organit, kus "jäme ots on täielikult nende endi käes," ja kompromiss eelnõu osas on välistatud.
2025-03-17
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Esineja kritiseerib kaudselt praegust riiklikku poliitikat ja poliitikuid, kes ei suuda emaduse väärtustamist sõnadest tegudesse viia. Kriitika on suunatud poliitika sisu, mitte isikute või protseduuride vastu.
2025-03-13
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsus, endine Teadusnõukoda (Irja Lutsar) ja ravimiohutuse järelevalve eest vastutavad ametkonnad (Terviseamet, Sotsiaalministeerium), keda süüdistatakse huvide konfliktis ja vigade varjamises. Kriitika on intensiivne, nimetades valitsuse tegevust laste vaktsineerimissurve osas "jõhkraks sigaduseks" ning süüdistades meediat ja kohtuid valitsusele katte pakkumises. Kompromissivalmidus puudub, kuna nõutakse kohest uurimist ja vastutuse võtmist.
2025-03-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja vastandub neile, kes lükkasid tagasi ministrite kohustusliku ilmumise eelnõu, kritiseerides nende seisukohta kui pragmaatilist ja universaalsetest reeglitest mööda minevat. Kriitika on suunatud koalitsioonierakondadele ja ministritele, kes võivad kasutada oma suveräänset õigust parlamendi kontrollist kõrvale hoidumiseks. Rünnakud on protseduurilised ja poliitilisel järjepidevusel põhinevad.
2025-03-12
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud valitsuse tegevuse vastu, eriti seoses julgeolekupoliitika ja väärtusruumi lahknevusega USA uue administratsiooniga. Kriitika on intensiivne, nimetades teatud avaldusi "mõttetuks klähvimiseks" ja heites ette Eesti huvide kahjustamist. Konkreetsete poliitikutena kritiseeritakse Ilvest ja Mihkelsoni USA-vastase retoorika eest.
2025-02-27
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on minister ja valitsus, keda süüdistatakse süstemaatilises valetamisega vahelejäämises, salatsemises ja küsimustele vastamisest kõrvalehoidmises. Kriitika on äärmiselt intensiivne, ulatudes poliitilisest vastutusest nõudmisest kuni kriminaalsüüdistuste ja vanglakaristuse mainimiseni. Kompromiss on välistatud, nõutakse vaid tagasiastumist.
2025-02-25
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud valitsuse ja eelnõude algatajate vastu, keda kritiseeritakse julgeolekuohu loosungliku kasutamise eest sisuliste argumentideta. Kriitika on intensiivne ja keskendub protseduurilisele ebaaususele, süüdistades vastaseid riigisaladuse kasutamises poliitilise argumendi tugevdamiseks. Ta hoiatab, et valitsuse tegevus loob Venemaale ettekäände sekkumiseks.
2025-02-19
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsus (eriti siseminister Läänemets) ja eelnõu toetajad, keda süüdistatakse demagoogias, teadmatuses ja usuvabaduse riivamises. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele ebakompetentsusele ning õigusriikluse põhimõtete jalge alla tallamisele. Kõneleja väidab, et vastaste tegevus on vaenulik ja provotseerib reaalse julgeolekuohu, mistõttu kompromiss on välistatud ja eelnõu tuleb tagasi lükata.
2025-02-19
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, keda kritiseeritakse usuvabaduse piiramise ja julgeolekuriskide suurendamise eest. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades valitsust dialoogi asendamises jõupositsioonilt ähvardamisega ning taganemises demokraatia ja usuvabaduse ideaalidest.
2025-02-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on peaminister ja valitsus, kelle tagasiastumist nõutakse rahva usalduse kaotuse tõttu. Kriitika on intensiivne ja hõlmab nii poliitilisi ebaõnnestumisi (maksutõusud, perepoliitika) kui ka eetilisi/õiguslikke küsimusi (kriminaalne muster energeetikas, rünnakud õigusriikluse vastu). Kompromissi otsimise asemel nõutakse vastutuse võtmist.
2025-02-12
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on valitsuse ja vastava ministriga, keda kritiseeritakse konkreetsete faktide esitamata jätmise eest, mis õigustaksid sundlõpetamist. Kriitika on protseduuriline ja sisuline, süüdistades vastaspoolt selles, et nad on lasknud "kainel mõistusel välja lülituda" Moskva-teemaliste märksõnade kõlades. Kompromiss on välistatud, kui rikutakse õigusriikluse põhimõtteid.
2025-02-11
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud valitsuse välispoliitika ja strateegiliste valikute vastu, keda süüdistatakse liitlaste suuniste kuulekas järgimises. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, seades kahtluse alla Eesti riiklike huvide kaitse. Vastase seisukohti peetakse eeldatavalt eitavateks ja põhjendamatuteks.
2025-01-29
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud valitsuse tegevusele, eriti energiamajanduse arengukava vastuvõtmise protseduurile. Kriitika on intensiivne ja keskendub protseduurilistele puudujääkidele (kiirustamine) ning finantsvastutuse eiramisele (miljardite maksumuse küsimus). Esineja viitab, et valitsus on eiranud sõltumatute asjatundjate ja ettevõtjate kaasamist.
2025-01-27
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud ettekandjale ja tema esindatavale seisukohale, mida sildistatakse ideoloogiliseks ja teaduslikult alusetuks. Kriitika on intensiivne ja sisuline, eitades vastaspoole väidetavat teaduslikku konsensust ning nimetades seda puhtalt ideoloogiliseks ajupesuks.
2025-01-22
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on menetletava avalduse eelnõu toetajad ja Vabariigi Valitsus, eriti välisminister Margus Tsahkna, kelle tegevust Gruusias nimetatakse diplomaatiliste tavade rikkumiseks ja kultuurituseks. Kriitika on intensiivne ja süüdistav, väites, et vastased rajanevad valedel ning tegelevad ebademokraatliku režiimi kukutamise tehnoloogiate rakendamisega. Kompromissi võimalust ei pakuta, kuna eelnõu aluseks peetakse väära eeldust.
2025-01-22
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on suunatud Eesti Vabariigi valitsuse, eriti välisminister Margus Tsahkna juhitud välispoliitika vastu. Kriitika on poliitiline ja protseduuriline, seades kahtluse alla sekkumise kriteeriumid ja valikulisuse, mis näitab tugevat vastuseisu valitsuse välispoliitilisele tegevusele.
2025-01-21
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud neile, kes nõuavad suurimat riigikaitse eelarvet ilma konkreetsete hangete analüüsita, süüdistades neid loosunglikkuses ja sisulise debati vältimises. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, seades kahtluse alla debati kvaliteedi ja läbipaistvuse.
2025-01-13
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse energiaülemineku plaani tempo vastu, mida peetakse ennatlikuks, arvestades infrastruktuuri haavatavust. Vastuseis on puhtalt poliitika- ja riskipõhine, ilma isiklike rünnakuteta, keskendudes poliitiliste otsuste tagajärgedele.
2024-12-18
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud Vabariigi Valitsuse ja Kliimaministri vastu, heites ette protseduurilist puudujääki (tervikliku planeeringute ülevaate puudumine) ja nõudes selgitust ambitsioonika energiapoliitika eesmärgi realistlikkuse osas. Kriitika on suunatud valitsuse tegevusetusele läbipaistvuse tagamisel ja poliitika teostatavuse ebaselgusele.
2024-12-18
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamine vastane on välisminister, kelle tegevust Gruusia suunal peetakse rahvusvahelise õiguse vastaseks sekkumiseks ja Eesti mainet kahjustavaks. Tugevalt kritiseeritakse ka Riigikogu esimeest erapoolikuse ja protseduurireeglite rikkumise eest, kuna ta lubab valitsuse esindajal kasutada alusetuid süüdistusi ("Kremli narratiivid") ja väärkäitumist. Kriitika on nii poliitiline kui ka protseduuriline.
2024-12-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on Justiitsminister ja Vabariigi Valitsus, keda kritiseeritakse teravalt hea õigusloome tava rikkumise ja põhiseaduslikkuse analüüside tegemata jätmise eest. Kriitika on protseduuriline ja poliitiline, süüdistades valitsust selles, et probleemid korduvad aastast aastasse ning et valitsuse usaldus on langenud. Kõneleja kritiseerib ka kohtusüsteemi kallutatust.
2024-12-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Vastuseis on suunatud Vabariigi Valitsusele, kritiseerides selle prioriteetide seadmist tuuleenergia planeerimisel (riigikaitse tähtsam kui tervis) ning parlamendi õiguste ülevõtmist sõjaliste missioonide otsustamisel. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii poliitilist sisu kui ka menetluslikke aspekte, nõudes valitsuselt avalikku lubadust.
2024-12-10
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud eelnõu kontseptuaalse vea vastu, mis puudutab riigilõivu kasutamist karistusena. Vastuseis on poliitika- ja menetluskeskne, rõhutades, et 800-eurone tasu vastab sisuliselt trahvi kirjeldusele, mitte riigilõivu mõistele.
2024-12-09
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud eeldustele ja lähenemisviisile, mille kohaselt peaks fosforiidi kaevandamine toimuma kontsessioonimehhanismi alusel. Vastuseis on poliitika- ja protseduuripõhine, seades kahtluse alla selle lähenemise ratsionaalsuse.
2024-12-05
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud Vabariigi Valitsuse vastu, keda kritiseeritakse teravalt moraalsel pinnal abordi rahastamise pärast ja nimetatakse laste- ning perekonnavaenulikuks. Kriitika on intensiivne ja väärtuspõhine, seades kahtluse alla valitsuse usaldusväärsuse laste heaolu tagamisel.
2024-12-04
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on koalitsioonipoliitikud (sh Hanno Pevkur, Alar Laneman, Kalev Stoicescu, Raimond Kaljulaid), keda kritiseeritakse nii poliitiliste otsuste (põhiseadusvastased blankomandaadid, julgeolekumaks) kui ka ebaeetilise käitumise eest (valetamine, laimujuttude üleskiskumine). Kriitika on intensiivne ja kompromissi võimalust ei mainita, vaid nõutakse ametivande tõsiselt võtmist.
2024-12-03
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud käesoleva eelnõu toetajatele ja laiemalt neile, kes loovad keerulisi norme või ei võta laste kaitset tõsiselt. Kriitika on väärtuspõhine ja protseduuriline, süüdistades vastaseid deklaratiivsuses ja vajalike lihtsate sammude tegemata jätmises. Ta kritiseerib ka Vabariigi Valitsust abordi riikliku rahastamise jätkamise eest.
2024-11-21
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on ettekandjad ja teadlased, kes esitavad kliima soojenemise inimtekkelisuse teesi, ning Euroopa Liidu meetmed. Kriitika on intensiivne ja metoodiline, süüdistades vastaspoolt tõestuse puudumises ja "totaalsete valede" levitamises. Vastuseis on suunatud poliitika aluseks olevate eelduste vastu.
2024-11-20
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud nii istungi juhatajale (kodukorraseaduse rikkumise eest) kui ka eelnõu eestvedajatele, keda kritiseeritakse vastutustundetu menetlemise eest ilma julgeolekuanalüüsideta. Kriitika on intensiivne ja keskendub menetluslikule korrektsusele ning julgeolekuohtude ignoreerimisele, märkides, et see võib olla vastutustundetu.
2024-11-20
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on suunatud siseminister Läänemetsa ja valitsuse vastu, keda kritiseeritakse julgeolekukaardi kuritarvitamise eest. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, nõudes valitsuselt põhjendatud analüüse ja fakte, mis õigustaksid valimisõiguse piiramist. Siseministri väiteid Pühtitsa kloostri kohta nimetatakse "naeruväärselt valelikuks jutuks".
2024-11-18
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on "teie juhitud valitsuskoalitsioon", keda kritiseeritakse nende maksupoliitika ja julgeoleku rahastamise põhjenduste pärast. Kriitika on poliitikapõhine ja intensiivne, seades kahtluse alla maksutõusude tegeliku mõju Eesti kaitsevõimele. Kõneleja viitab, et valitsuse väited julgeoleku tagamisest ei vasta tegelikkusele.
2024-11-13
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Reformierakonna ja valitsuse vastu, keda süüdistatakse rahanduse ebakompetentsuses ja retoorika ebausaldusväärsuses. Kriitika on intensiivne ja hõlmab nii poliitilisi valikuid (maksutõusud, ideoloogiline rahastus) kui ka protseduurilisi probleeme (eelarve läbipaistmatus ja parlamentarismi tasalülitamine). Kompromissivalmidust ei ilmne, pigem rõhutatakse opositsiooni töö mõttetust.
2024-11-13
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamine vastane on valitsus, keda süüdistatakse põhiseaduse rikkumises (kloostri ahistamine), julgeolekuriskide suurendamises ja diplomaatia eiramises. Kriitika on intensiivne ja sisaldab ka isiklikku elementi, nõudes peaministrilt lubadust riigist mitte lahkuda sõja korral ja viidates endise peaministri käitumisele. Kompromissi otsimist ei mainita.
2024-11-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (sh Reformierakond ja Madis Timpson), keda kritiseeritakse teravalt perekonnavaenuliku ja rahvastikukriisi suhtes ükskõikse poliitika eest. Kriitika on suunatud konkreetsetele poliitilistele otsustele (peretoetuste kärpimine, automaks, ravikindlustuse äravõtmine kodustelt emadelt) ja protseduurilisele käitumisele (opositsiooni eelnõude "prügikasti saatmine" ja arutelu piiramine). Kõneleja süüdistab koalitsiooni alatus käitumises ja irratsionaalsuses.
2024-11-06
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on kaitseminister ja valitsus, keda kritiseeritakse põhiseaduse eiramise ja Riigikogu otsustuspädevuse delegeerimise eest. Kriitika on intensiivne ja protseduuriline, süüdistades valitsust mugavuslahenduste kasutamises ja rahvusvahelise õiguse rikkumises Süüria kontekstis. Kõneleja väidab, et antud eelnõu poolt hääletamine oleks vande murdmine, mis välistab kompromissi seadusandluse sisu osas.
2024-11-05
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsuse ja Riigikogu vastu, kes on kehtestanud Euroopa Liidu omast kaugelt ambitsioonikamad rohepöörde eesmärgid. Kriitika on poliitikapõhine, seades kahtluse alla eesmärkide majandusliku põhjendatuse ja prioriteetide seadmise. Samuti kritiseeritakse valitsuse tegevusetust demograafia vallas.
2024-10-23
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Opositsiooniline hoiak on väga intensiivne, nõudes siseministri tagasiastumist õigusvastase tegevuse tõttu (Lihula sammas). Kriitika on suunatud nii poliitilistele ambitsioonidele (MPÕK) kui ka isiklikule usaldusväärsusele, süüdistades ministreid valetamises ja ebaeetilises käitumises. Esineja kritiseerib ka koalitsiooni sisemist koostööd kui poliitilist etendust.
2024-10-23
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamised vastased on valitsus ja selle liikmed (peaminister, siseminister Läänemets), keda kritiseeritakse nii õigusrikkumiste (politsei tegevus Lihulas) kui ka ebaõiglase majanduspoliitika eest (taastuvenergia toetused). Kriitika on intensiivne ja süüdistab valitsust eraomandi puutumatuse rikkumises ning maksumaksja raha ebaotstarbekas suunamises kasumlikele ettevõtetele.
2024-10-22
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on kommertspangad, keda süüdistatakse teenimata kasumi kokkukorjamises, ja need, kes seavad investorite atraktiivsuse rahva kaitsest ettepoole. Vastaste seisukohti diskrediteeritakse, viidates SEB analüütikute palgale, mis takistab neil olukorrast objektiivselt aru saamast. Kriitika on intensiivne ja eetilise alatooniga.
2024-10-21
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsus (Lihula ausamba takistamise ja vaenukõne plaanide eest) ning konkreetsed kolleegid. Jürgen Ligit rünnati isiklikult ja intensiivselt, süüdistades teda "labases valetamisega" naiskolleegi välimuse kommenteerimise osas ning nõudes temalt mehisuse kokkuvõtmist ja vabandamist. Valitsuse tegevust Lihula asjus peetakse "häbiväärseks" ja õigust rikkuvaks.
2024-10-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on valitsusega, kelle vastuseid peetakse vastuolulisteks, segadust tekitavateks ja ebapiisavateks. Kriitika on suunatud nii valitsuse menetluslikule ebakompetentsusele (põhiseaduse rikkumine) kui ka küsimuste esitajate alavääristamisele. Kõneleja intensiivistab vastasseisu, küsides, kas valitsuse halvustav suhtumine laieneb ka õiguskantslerile ja riigikontrolörile.
2024-10-14
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud eelnõu esitajate (valitsuse) vastu, keda süüdistatakse perekonnavaenulikus ideoloogias ja valetamises seletuskirjas. Kriitika on intensiivne ja ideoloogiliselt laetud, seades kahtluse alla vastaspoole eesmärgid muuta peremudeleid seadusandluse abil. Kompromissivalmidus puudub, kuna eelnõu nimetatakse "täiesti jaburaks".
2024-10-10
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja on selgelt opositsioonilises rollis, kritiseerides komisjoni ja koalitsiooni suutmatust välistada olukord, kus süüdimõistetud pedofiilid saaksid lastega töötada. Kriitika on suunatud poliitika sisu ja menetluslike lünkade vastu, nõudes vastastelt selgitust, miks vajalikke muudatusettepanekuid ei tehtud.
2024-10-09
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Tugev vastuseis on suunatud valitsusele ja riigiametnikele, keda kritiseeritakse läbipaistmatuse, vastutusvõimetuse ja maksumaksja raha raiskamise eest. Kriitika on süsteemne, seades kahtluse alla valimissüsteemi usaldusväärsuse ja valitsuse mandaadi. Kompromissivalmidust ei väljendata, vaid nõutakse konkreetseid vastuseid ja vastutust.
2024-10-07
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsuse maksupoliitikale, eriti uue mootorsõidukimaksu kehtestamise plaanile, mis kõneleja hinnangul dubleerib olemasolevat aktsiisi. Kriitika on suunatud ka varasematele valitsustele, kes ei ole taastanud kütuseaktsiisi ja teede rahastamise seost, ning nõuab vastutavalt ministrilt selgitusi riigieelarve rahakasutuse proportsioonide kohta.
2024-09-25
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Vastuseis on suunatud nii varasemate kui ka praeguse valitsuse ministeeriumide praktikale eirata põhiseaduslikkuse analüüsi kohustust. Eriti kritiseeritakse ministreid Yoko Alenderit ja Vladimir Sveti nende ettepaneku eest nõuet sisuliselt kaotada või piirata. Kriitika on protseduuriline ja poliitikapõhine, tuues näiteks Kliimaministeeriumi eelnõu, mille 110-leheküljelises seletuskirjas puudus põhiseadusele viitamine.
2024-09-18
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on suunatud Reformierakondlikule valitsusele ja peaministrile, keda süüdistatakse läbipaistmatuses ja vastutuse puudumises maksumaksja raha jagamisel. Kriitika on intensiivne ja keskendub protseduurilistele rikkumistele, nagu konkursside puudumine ja riigieelarve seletuskirja eiramine.
2024-09-17
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Riigikogu vastu (vastuvõetud seaduste tõttu) ja Õiguskantsleri vastu, keda süüdistatakse menetluse algatamata jätmises. Kriitika on protseduuriline ja poliitiline, vihjates, et Õiguskantsler tunnetab poliitilist survet vältida tundlikke küsimusi.
2024-09-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja on tugevas opositsioonis valitsuskoalitsiooniga, kritiseerides nende käitumist opositsiooni eelnõude süstemaatilise tagasilükkamise eest. Eraldi kritiseeritakse sotsiaaldemokraate (SDE) nende varade äravõtmise arutelude eest, mida peetakse kuritegelikuks mõttelaadiks. Kriitika on nii protseduuriline kui ka väärtuspõhine.
2024-09-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Opositsioon on suunatud nii praegusele valitsusele (Peaminister Michal) kui ka toonasele valitsusele (Juhan Parts), keda süüdistatakse rahvuslikku au haavavas käitumises. Kriitika on intensiivne ja keskendub valitsuse tegevuse moraalsele ja juriidilisele õigustatusele, väites, et tegemist on "ilmselge õigusrikkumisega".
2024-07-22
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Peamine vastane on Reformierakond ja Reformierakonna juhitud valitsus, keda kritiseeritakse teravalt nii poliitika (maksutõusud) kui ka protseduuri (valijate petmine ja mandaadi puudumine) pärast. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust selles, et nad vaikisid plaanid maha ja teevad nüüd, mida tahavad.
2024-06-19
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu täiendav istung
Peamine vastane on Vabariigi Valitsus ja peaminister Kaja Kallas, keda kritiseeritakse valimislubaduste murdmise ja riigi väärtuste lõhkumise eest. Kriitika on intensiivne, ulatudes poliitilisest vastuseisust (maksustamine) moraalse hukkamõistuni (pühaduste rüvetamine). Kompromiss eelnõu osas on täielikult välistatud.
2024-06-12
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine opositsiooniline hoiak on suunatud kohtusüsteemi (eriti Riigikohtu) vastu, keda süüdistatakse sisulise hinnangu andmata jätmises ja vastutuse kõrvale lükkamises. Samuti kritiseeritakse teravalt valitsust/koalitsiooni õigusvastaste piirangute kehtestamise ja kriminaalmenetluse reformi viieaastase ignoreerimise eest. Kriitika on protseduuriline ja poliitiline, märkides, et tegemist on häbiplekiga.
2024-06-11
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on välisminister Margus Tsahkna ja Riigikogu enamus, kes toetab sekkumist Gruusia siseasjadesse. Kriitika on intensiivne, keskendudes poliitilisele ebaväärikusele ja topeltstandardite kasutamisele. Vastuseis on poliitilisel ja printsiibitasandil, välistades kompromissi sekkumise küsimuses.
2024-06-10
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastaspoolt (kellele küsimused esitati) kritiseeritakse ebaselguse eest Ukraina liitumise mõjude hindamisel ja suutmatuse eest määratleda tingimusi, mille korral liitumist ei pooldataks. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, viidates, et olulised asjaolud on vastaja jaoks selgumata.
2024-06-05
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond, keda süüdistatakse süstemaatilises ettevõtlusvaenulikkuses ja valelikkuses (maksutõusude eitamine). Kriitika on intensiivne, puudutades nii sisulisi poliitikaid kui ka menetluslikke rikkumisi (kodu- ja töökorra seaduse vastaselt muudatusettepanekute kokkusidumine). Kompromiss on välistatud, lubades seadused esimesel võimalusel tühistada.
2024-06-03
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse ja Maksuameti vastu, süüdistades neid usaldamatuses Eesti ettevõtjate vastu ja kavatsuses kõiki pangakontosid läbi puistata. Kritiseerib teravalt koalitsioonisaadikuid, eriti Reformierakonda, seostades nende vastuväiteid eraelu puutumatuse teemal Hiina totalitaarse mudeli ja koroonadiktatuuriga. Väljendab pettumust, et koalitsioon võib hääletada lastekaitse eelnõu vastu ilma sisuliste argumentideta.
2024-05-29
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud valitsusele, keda kritiseeritakse vastutuse vältimise ja maksukoormuse kodanikele suunamise eest. Kritiseerib valitsust teravalt ka maaomanike murede eiramise eest, kes protestivad omandi pideva koormamise ja kompensatsiooni puudumise vastu.
2024-05-29
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on suunatud valitsusele ja välisminister Margus Tsahknale, keda kritiseeritakse räige sekkumise eest Gruusia siseasjadesse ja diplomaatiliste normide rikkumise eest. Kriitika on printsipiaalne, keskendudes valitsuse tegevuse vastuolulisusele ja topeltstandarditele. Vastuseis on intensiivne ja kompromissitu rahvusvahelise mittesekkumise printsiibi osas.
2024-05-28
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on Reformierakond, sealhulgas peaminister Kaja Kallas ja Reformierakonna saadikud rahanduskomisjonis. Kriitika on intensiivne ja isiklik, süüdistades vastast otseselt valetamises ja valimislubaduste murdmises. Kriitika on suunatud nii poliitilisele sisule (lubaduste tagasivõtmine) kui ka menetluslikule tegevusele (eelnõu toetamine komisjonis).
2024-05-27
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud Vabariigi Valitsusele ja Sotsiaalministeeriumile, keda kritiseeritakse sündimata laste eluõiguse kaitsmata jätmise ja abordi massilise rahastamise eest. Kriitika on intensiivne ja süüdistav, rõhutades, et valitsus on ise otsustanud abordi rahastamise, mitte ei täida seadusest tulenevat kohustust. Samuti kritiseeritakse valitsuse prioriteete avaliku arvamuse kampaaniate rahastamisel (nt koroonakampaaniad, "Erinevus rikastab").
2024-05-15
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on eelnõu autorid (Välisministeerium) ja toetajad, keda süüdistatakse põhiseaduse painutamises ja Eesti "tanki lükkamises". Konkreetseid ametnikke (Kaupo Rosin, Jonatan Vseviov) kritiseeritakse riskianalüüsi puudumise eest. Kriitika on nii poliitiline, protseduuriline kui ka isiklik, heites härra Terrasele ette "inetut sildistamist" Kremli-meelsuse sildi kleepimisel.
2024-05-15
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on valitsuse ja peaministriga, keda kritiseeritakse põhiseadusest möödamineku ja Eesti sõtta viimise eest. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, kuna valitsus on väidetavalt saatnud eriüksuslased Ukrainasse ilma Riigikogu mandaadita. Kõneleja lükkab intensiivselt tagasi tembeldamise Kremli narratiivide levitajaks, väites, et ta seisab Riigikogu ja Eesti rahva huvide eest.
2024-05-14
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud poliitilistele jõududele, kes muutsid abielu määratlust 2023. aasta juunis, ning hüpoteetiliselt ka kohtule, mis võiks takistada traditsioonilise määratluse taastamist. Kriitika on suunatud seadusandluse püsivusele ja põhiseaduslikkuse piiridele, mitte isiklik.
2024-05-13
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud pangandussektori vastu, kes rikub mittediskrimineerimise põhimõtteid, lülitades inimesi ühiskondlikust elust välja. Tugev vastuseis on suunatud ka valitsusasutustele (minister, Kaitsepolitseiamet), kes esitavad väiteid Vene eriteenistuse seotusest ilma piisavate faktiliste tõenditeta. Kõneleja kritiseerib väidetavat hübriidoperatsiooni "käpardlikuks" ja "lasteaiatasemeks".
2024-05-09
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsevale koalitsioonile, kelle võimu legitiimsus seatakse kahtluse alla e-valimiste usaldusväärsuse puudumise tõttu. Kriitika on protseduuriline ja poliitiline, süüdistades koalitsiooni probleemide eitamises ja süvendamises (nt m-valimiste kasutuselevõtuga). Ta hoiatab, et valimiste aususe probleemi pisendamine on ohtlik ja viib kodanike allumatuse punktini.
2024-05-08
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Opositsiooniline hoiak on suunatud valitsuserakondadele ja protseduuriliste otsuste tegijatele (nt Härra Odinets). Kriitika on nii poliitiline (pankade maksustamine) kui ka tugevalt protseduuriline (kodukorra rikkumine muudatusettepanekute kokkusidumisel). Süüdistused on intensiivsed, viidates isiklikule kasule ja "tuimalt ülesõitmisele" opositsiooni vastuväidetest.
2024-05-08
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine vastuseis on suunatud valitsuse (peaministri) vastu, keda kritiseeritakse põhiseaduse eiramise ja Riigikogu volituste vähendamise eest rahvusvaheliste kohustuste võtmisel. Kriitika on nii poliitika- kui ka protseduuripõhine, süüdistades valitsust ebaselguses ja võimalikuses eksitamises. Kolmas kõneleja kritiseerib kolleegi (Urmas Reinsalu) infotunni reeglite rikkumise eest.
2024-05-07
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Tugev opositsiooniline hoiak on suunatud kehtiva valimissüsteemi toetajate ja poliitilise kultuuri vastu, mis eirab rahva usaldamatust. Kriitika on protseduuriline ja väärtuspõhine, süüdistades vastaseid "ülbes hoolimatuses" ja probleemi süvendamises e-valimiste kaudu. Kõneleja hoiatab, et selline tegevus võib viia "vaikiva ajastu või diktatuurini", seega on kompromiss valimiste usaldusväärsuse küsimuses välistatud.
2024-05-06
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsuse liikmele (tõenäoliselt haridusminister), nõudes vastutuse võtmist ja tagasiastumist haldusprohmaka eest. Lisaks kritiseeritakse vastase väidetavat ideoloogilist seisukohta, mis on vastuolus põhiseaduse preambulis sätestatud eestluse säilitamise ülesandega. Kriitika on intensiivne ja nõuab poliitilist vastutust.
2024-05-02
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on Riigikogu juhatus (menetluse ajastuse ja vastutusest kõrvale hiilimise pärast) ning valitsuskoalitsioon, eriti siseminister Lauri Läänemets. Kriitika on intensiivne, süüdistades neid sihilikus õigeusklike solvamises ja ebaseaduslike eelduste loomises usuühenduse sundlõpetamiseks. Kompromissivalmidust ei ilmne, vaid nõutakse vastuste andmist ja vastutuse võtmist.
2024-04-30
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Tugev opositsiooniline seisukoht justiitsministri ja valitsuse suhtes, kritiseerides neid nii protseduuriliste puudujääkide (mõjuanalüüsi puudumine) kui ka laiemate fiskaalpoliitiliste valikute pärast. Kriitika on intensiivne, seostades trahvide tõstmise valitsuse laiemate maksutõusude mustriga. Kompromiss on välistatud, esitades eelnõu tagasilükkamise ettepaneku.
2024-04-29
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on Vabariigi Valitsus ja peaminister, keda kritiseeritakse põhiseadusliku kohustuse täitmata jätmise ja abortide riikliku rahastamise eest. Kriitika on intensiivne, keskendudes poliitilisele ebakõlale ja moraalsele palgele. Otseselt lükatakse ümber ka kolleeg Karmen Jolleri isiklik rünnak, kes nimetas seaduste soovijaid "kurjadeks".
2024-04-17
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud Riigikogu menetluskorra eest vastutajate (komisjoni/eesistuja) vastu, kritiseerides protseduurilisi rikkumisi muudatusettepanekute sidumisel ja nõudes kirjalikke kriteeriume. Samuti kritiseeritakse valitsuse seisukohti internetihääletuse usaldusväärsuse kohta, tuues esile madala avaliku usalduse taseme.
2024-04-17
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Tugev opositsioon valitsusele, eriti peaminister Kaja Kallasele ja kaitseministrile, keda süüdistatakse vastuste vältimises ja võimalikuses põhiseadusevastases tegevuses. Kriitika on suunatud valitsuse tegevuse seaduslikkusele ja läbipaistmatusele Kaitseväe kasutamisel ja rahvusvaheliste lepingute läbirääkimisel. Ta hoiatab, et valitsuse tegevus võib viia Eesti otsese sõjategevuseni Venemaaga.
2024-04-10
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine vastane on valitsus, eelkõige peaminister, keda kritiseeritakse läbipaistmatuse ja Riigikogu informeerimata jätmise eest. Kriitika on suunatud nii protseduurilistele rikkumistele (põhiseaduse eiramine) kui ka sisulisele tegevusele (eriüksuslaste võimalik saatmine Ukrainasse). Esineja viitab, et valitsus on astunud samme, mida "võib käsitleda sõtta astumisena Venemaaga", mis näitab rünnakute suurt intensiivsust.
2024-04-08
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsus (eriti välisminister Tsahkna ja haridusminister) ning peaminister Kaja Kallas. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust põhiseaduslike kohustuste reetmises, ebaväärikuses ja ideoloogilises pimestatuses. Haridusministri seisukohti nimetatakse "sügavalt ebateaduslikuks" ning diplomaatide tegevust "kohatuks" ja "sobimatuks".
2024-04-03
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on koalitsiooniga, keda kritiseeritakse nii ebatõhusa järelevalvesüsteemi toetamise kui ka varasema, väärtuspõhise seadusandluse eest. Kriitika on suunatud konkreetsele koalitsioonisaadikule (härra Randpere) ja on intensiivne, süüdistades koalitsiooni Õiguskomisjoni töökeskkonna pöördumatus rikkumises.
2024-04-03
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Vastasseis on suunatud valitsusele/ministrile, kelle eelmist vastust peetakse ebakorrektseks ja sisuliselt vastamata jäetuks. Kriitika on protseduuriline ja poliitiline, keskendudes läbipaistvuse puudumisele ja parlamendi mandaadi (otsus 317) tõlgendamisele. Rünnaku intensiivsus on mõõdukas, kuid nõudlik, rõhutades vastuse andmise põhimõttelist vajadust.
2024-04-01
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on peaminister Kaja Kallas, valitsuskoalitsioon ja Politsei- ja Piirivalveamet (PPA). Kriitika on äärmiselt intensiivne, süüdistades vastaseid valijate petmises, põhiseaduse väärtõlgendamises ja võimu kuritarvitamises. Kõneleja nõuab siseministri tagasiastumist PPA ebaseadusliku käitumise mustri tõttu.
2024-03-20
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Reformierakonnale, keda süüdistatakse e-hääletamise süsteemi jätkamises oma poliitilise edu tagamiseks, ning valitsusametnikele (Justiitsminister Kalle Laanet, Õiguskantsler) nende kriitikavaba suhtumise eest. Kriitika on peamiselt protseduuriline ja poliitiline, keskendudes demokraatia põhimõtete eiramisele ja usaldusväärsuse puudumisele. Kõneleja peab vastutustundetuks ignoreerida 40% kodanike usaldamatust ning viitab valimispettuse kahtlustele.
2024-03-18
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Tugev opositsioon on suunatud Prokuratuuri ja Kaitsepolitseiameti (Kapo) vastu, keda kritiseeritakse võimu kuritarvitamise, alusetute süüdistuste esitamise ja mainekahju tekitamise eest. Justiitsministeeriumit kritiseeritakse tegevusetuse pärast seadusemuudatuste algatamisel, nõudes, et prokurörid, kes viivad kohtusse alusetuid süüdistusi, peaksid kaotama oma töökoha. Kriitika on nii protseduuriline (õigusvastane kinnipidamine) kui ka sisuline (seaduse ebamäärasus).
2024-03-13
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised kriitika objektid on valitsuskoalitsioon, rahandusminister ja peaminister, keda süüdistatakse perede olukorra halvendamises ja ebakompetentsuses. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (maksutõusud, toetuste kaotamine) kui ka väärtushoiakutele (abielu mõiste väärastamine). Samuti kritiseeritakse Kaitseväe juhataja avaldusi riigi kaitsevõime kohta.
2024-03-13
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on suunatud peaministri ja valitsuse poliitika vastu, mida kritiseeritakse kui Eestit sõtta viivat. Kriitika on intensiivne, keskendudes nii sisulistele (sõtta sekkumise oht) kui ka protseduurilistele (demagoogiline vastuste vältimine) puudustele. Vastuseisu laiendatakse ka istungi juhatajale, kes ei sekku ega palu peaministril küsimustele vastata.
2024-03-12
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Tugev vastuseis on suunatud Riigikogu enamuse (koalitsiooni) ja ilmselt ka osa opositsiooni vastu, keda süüdistatakse demokraatliku riigikorralduse vastustamises. Kriitika on põhimõtteline, väites, et enamus hääletab eelnõu prügikasti, et vääramatult viia ellu ette paikapandud poliitilist programmi. Kõneleja intensiivsus on väga kõrge, deklareerides, et enamik Riigikogu liikmetest ei taha, et Eesti oleks demokraatlik riik.
2024-03-11
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on peaminister Kaja Kallas ja valitsus, keda kritiseeritakse teravalt nii poliitika (toetuste vähendamine, prioriteetide väära seadmine) kui ka intellektuaalse tasandi pärast. Kriitika on intensiivne ja süüdistab valitsust süstemaatilises ettekirjutamises kodanikele (automaks, koroonaaegsed meetmed, vaenukõne kriminaliseerimine). Vastandumine on kompromissitu ja poliitiliste vastaste motiive kahtluse alla seadev.
2024-03-06
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamised vastased on peaminister, keda kritiseeritakse konkreetsete vastuste vältimise eest, ja istungi juhataja, keda süüdistatakse koalitsioonikaaslase kaitsmises. Kriitika on intensiivne ja keskendub nii valitsuse potentsiaalselt ohtlikule julgeolekupoliitikale kui ka parlamendi protseduurireeglite rikkumisele. Kõneleja peab vastaste käitumist ebaõiglaseks ja ebaausaks.
2024-03-05
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud riigi või valitsuse vastu, kes surub peale maakoolide sulgemise plaani. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes ebaõiglasele koormisele, mis võetakse õpilaste harrastuste ja puhkeaja arvelt. Rünnaku intensiivsus on kõrge, kasutades võrdlust sunnitööga.
2024-03-04
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, keda kritiseeritakse teravalt poliitiliste prioriteetide (pangad vs. pered) ja ideoloogilise järjepidevusetuse eest. Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitilistest detailidest moraalsete süüdistusteni (ametivande rikkumine, rahva riisumise kaitsmine), nõudes valitsusest vabanemist niipea kui võimalik. Kasutatakse ka sarkasmi, küsides ministri telefoninumbrit, et edastada automaksu vastaste muresid.
2024-02-21
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Otsest vastuseisu eelnõu eesmärgile ei väljendata, vaid esitatakse kriitilisi küsimusi valitud menetlusviisi (denonsseerimine) otstarbekuse kohta. Kriitika on suunatud menetluslikule riskihindamisele, pakkudes välja alternatiivse lahenduse (peatamine).
2024-02-21
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Kriitika on suunatud valitsuse ja selle alluvuses töötavate struktuuride vastu, keda kahtlustatakse poliitilises manipulatsioonis ja hirmu õhutamises. Lisaks kritiseerib kõneleja PPA-d topeltstandardite eest väärteomenetluste algatamisel ning istungi juhatajat koalitsiooni soosiva käitumise eest, mis kahjustab infotunni kvaliteeti.
2024-02-15
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on "praegune valitsus", keda kritiseeritakse teravalt poliitika (maksupoliitika, ülereguleerimine) ja suutmatuse eest arvestada oluliste ettepanekutega. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine ning väljendab tugevat veendumust, et valitsus ei võta midagi arvesse.
2024-02-13
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud valitsusele, keda süüdistatakse ebamugavate tõsiasjade vältimises ja kriitilise eneseanalüüsi puudumises. Kriitika on poliitiline ja keskendub välispoliitika järjepidevuse puudumisele, nõudes konkreetset tegevuskava Eesti vägede Iraagist väljaviimiseks.
2024-02-07
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Andmeid napib.
2024-02-05
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud maksutõusude eest vastutavatele otsustajatele (valitsusele). Kriitika on puhtalt poliitikapõhine, seades kahtluse alla uute käibemaksumäärade (eriti 14%) kehtestamise loogika ja põhjenduse.
2024-01-25
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud parlamendikomisjoni enamusele, kes otsustas eelnõu häältega 5:1 tagasi lükata. Kriitika on protseduuriline, süüdistades neid probleemi pseudoprobleemiks tembeldamises ja keeldumises kaasata huvigruppe või eksperte. Vastuseis on intensiivne, viidates soovile eelnõu kohe eos tappa.
2024-01-24
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on Vabariigi Valitsus, eriti Reformierakondlik valitsus, keda kritiseeritakse süstemaatiliste protseduuriliste rikkumiste eest õigusloomes. Kriitika on intensiivne ja keskendub valitsuse tahte puudumisele põhiseadust tõsiselt võtta ning rahvusriikluse ideest taganemisele. Vastuseis on suunatud nii poliitikale (homoabielu seadustamine) kui ka protseduuridele.
2024-01-24
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on suunatud valitsuse ja julgeolekuasutuste (PPA, KAPO) tegevuse vastu, mis puudutab metropoliit Eugeni elamisloa pikendamata jätmist. Kriitika on suunatud nii poliitilisele mõistlikkusele (suhete pingestamine Venemaaga) kui ka faktilisele alusele, nõudes tõendite esitamist kirikujuhi agressori toetamise kohta. Vastuseis on intensiivne, kuna tegevust nimetatakse "kiusamiseks".
2024-01-23
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud ametnike ja poliitikute vastu, kes ignoreerivad tõsiseid rahvatervise riske, ning neile, kes esitavad ebatäpseid andmeid maksukoormuse kohta (väites, et see on vaid 33%). Vastuseis on suunatud poliitilisele tegevusetusele, läbipaistmatusele ja suutmatusele tegeleda ühiskondlikult oluliste probleemidega. Eriti heidetakse ette ühiskondliku arutelu puudumist olulistel teemadel.
2024-01-22
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud valitsuse ja Reformierakonna vastu, keda süüdistatakse liberaalsete põhimõtete hülgamises ja totalitaarsete meetodite rakendamises. Kriitika on nii poliitika- kui ka ideoloogiapõhine ning on intensiivne, süüdistades ministrit sisuliste vastuste andmata jätmises.
2024-01-16
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja kritiseerib teravalt koalitsioonisaadikuid nende passiivsuse eest debatis ja eelnõude sisulise aruteluta mahahääletamise eest. Ta kritiseerib ka Justiitsministeeriumi ja valitsuse seisukohta, mis näeb ettepanekus võimude lahususe probleemi, ning laiemalt riigistruktuure (PPA, politseijuhid) vastutuse puudumise eest õigusvastaste otsuste langetamisel.
2024-01-15
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on peaminister ja valitsus, keda kritiseeritakse nii poliitika (perevaenulikud sammud, demograafilise plaani puudumine) kui ka eetika ja protseduuride (vastamata jätmine, asjade kinnimätsimise kahtlus Lehtme juhtumis) pärast. Kriitika on intensiivne ja süüdistav, vihjates, et valitsuse tegelikud huvid (odav tööjõud) on Ukraina abistamise huvidest kaalukamad. Kõneleja ei näita üles soovi kompromissiks, vaid nõuab valitsuse tegevuse ausat tunnistamist.
2024-01-11
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud koalitsiooni poliitilise kultuuri vastu, mis näeb ette opositsiooni eelnõude automaatse tagasilükkamise, sõltumata nende sisust. Ta süüdistab kehtivat regulatsiooni ideoloogilises survestamises ja alandavas kohtlemises, pidades inimkaubanduse ohtu pigem otsitud ettekäändeks. Ta kritiseerib riigivõimu lähenemist, mis eeldab kodanike ebaausust, mitte usaldust.
2024-01-10
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Andmeid pole piisavalt.