Täiskogu istungite kaupa: Varro Vooglaid

Tugev opositsiooniline seisukoht justiitsministri ja valitsuse suhtes, kritiseerides neid nii protseduuriliste puudujääkide (mõjuanalüüsi puudumine) kui ka laiemate fiskaalpoliitiliste valikute pärast. Kriitika on intensiivne, seostades trahvide tõstmise valitsuse laiemate maksutõusude mustriga. Kompromiss on välistatud, esitades eelnõu tagasilükkamise ettepaneku.

Peamised vastased on Vabariigi Valitsus ja peaminister, keda kritiseeritakse põhiseadusliku kohustuse täitmata jätmise ja abortide riikliku rahastamise eest. Kriitika on intensiivne, keskendudes poliitilisele ebakõlale ja moraalsele palgele. Otseselt lükatakse ümber ka kolleeg Karmen Jolleri isiklik rünnak, kes nimetas seaduste soovijaid "kurjadeks".

Vastasseis on suunatud Riigikogu menetluskorra eest vastutajate (komisjoni/eesistuja) vastu, kritiseerides protseduurilisi rikkumisi muudatusettepanekute sidumisel ja nõudes kirjalikke kriteeriume. Samuti kritiseeritakse valitsuse seisukohti internetihääletuse usaldusväärsuse kohta, tuues esile madala avaliku usalduse taseme.

Tugev opositsioon valitsusele, eriti peaminister Kaja Kallasele ja kaitseministrile, keda süüdistatakse vastuste vältimises ja võimalikuses põhiseadusevastases tegevuses. Kriitika on suunatud valitsuse tegevuse seaduslikkusele ja läbipaistmatusele Kaitseväe kasutamisel ja rahvusvaheliste lepingute läbirääkimisel. Ta hoiatab, et valitsuse tegevus võib viia Eesti otsese sõjategevuseni Venemaaga.

Peamine vastane on valitsus, eelkõige peaminister, keda kritiseeritakse läbipaistmatuse ja Riigikogu informeerimata jätmise eest. Kriitika on suunatud nii protseduurilistele rikkumistele (põhiseaduse eiramine) kui ka sisulisele tegevusele (eriüksuslaste võimalik saatmine Ukrainasse). Esineja viitab, et valitsus on astunud samme, mida "võib käsitleda sõtta astumisena Venemaaga", mis näitab rünnakute suurt intensiivsust.

Peamised vastased on valitsus (eriti välisminister Tsahkna ja haridusminister) ning peaminister Kaja Kallas. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust põhiseaduslike kohustuste reetmises, ebaväärikuses ja ideoloogilises pimestatuses. Haridusministri seisukohti nimetatakse "sügavalt ebateaduslikuks" ning diplomaatide tegevust "kohatuks" ja "sobimatuks".

Peamine vastasseis on koalitsiooniga, keda kritiseeritakse nii ebatõhusa järelevalvesüsteemi toetamise kui ka varasema, väärtuspõhise seadusandluse eest. Kriitika on suunatud konkreetsele koalitsioonisaadikule (härra Randpere) ja on intensiivne, süüdistades koalitsiooni Õiguskomisjoni töökeskkonna pöördumatus rikkumises.

Vastasseis on suunatud valitsusele/ministrile, kelle eelmist vastust peetakse ebakorrektseks ja sisuliselt vastamata jäetuks. Kriitika on protseduuriline ja poliitiline, keskendudes läbipaistvuse puudumisele ja parlamendi mandaadi (otsus 317) tõlgendamisele. Rünnaku intensiivsus on mõõdukas, kuid nõudlik, rõhutades vastuse andmise põhimõttelist vajadust.

Peamised vastased on peaminister Kaja Kallas, valitsuskoalitsioon ja Politsei- ja Piirivalveamet (PPA). Kriitika on äärmiselt intensiivne, süüdistades vastaseid valijate petmises, põhiseaduse väärtõlgendamises ja võimu kuritarvitamises. Kõneleja nõuab siseministri tagasiastumist PPA ebaseadusliku käitumise mustri tõttu.