Täiskogu istungite kaupa: Varro Vooglaid

Näitab sügavat asjatundlikkust õigusloome protseduurides, viidates konkreetselt Vabariigi Valitsuse määrusele "Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri" (HÕNTE) ning selle sätetele mõjuanalüüsi kohustuslikkuse kohta. Nõuab detailseid finantsandmeid, et tõestada väidetavat tasakaalustamatust liiklustrahvidest laekuva tulu ja nende menetlemise kulude vahel.

Kõneleja näitab üles asjatundlikkust põhiseadusõiguse ja inimõiguste teoorias, viidates täpselt Põhiseaduse paragrahvidele 12 ja 16 ning õiguskantsler Allar Jõksi varasemale arvamusele eluõiguse laienemise kohta. Argumente toetatakse konkreetsete abordistatistiliste andmetega aastatest 2020–2022. Samuti kasutatakse teadmisi inimväärikuse kontseptsioonist, et vaidlustada seisukohti, mis seovad eluõiguse arengufaasiga.

Kõneleja näitab asjatundlikkust Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse (eriti § 102 lõike 2) tõlgendamisel ning valimissüsteemi puudutavates andmetes, viidates konkreetsele usaldamatuse protsendile. Rõhutatakse vajadust selgete ja kirjalike kriteeriumide järele otsuste tegemisel, et vältida "suvaotsuseid". Samuti kasutatakse loogilist argumentatsiooni vastandlike ettepanekute kokkusidumise ebaloogilisuse selgitamiseks.

Kõneleja näitab asjatundlikkust riigikaitse seadusandluse, põhiseaduse (nt § 128) ja rahvusvahelise õiguse (nt kombatandi staatus) alal. Ta kasutab spetsiifilist terminoloogiat, eristades tegevväelasi, eriüksuslasi ja atašeesid. Lisaks on ta kursis Riigikogu kodukorra detailidega, vaidlustades istungi juhataja tõlgendust lisaküsimuste esitamise õiguse osas.

Esineja näitab üles asjatundlikkust riigikaitse juriidilistes aspektides, viidates täpsetele põhiseaduse paragrahvidele (§ 128, § 65, § 121), mis reguleerivad kaitseväe kasutamist ja välislepingute ratifitseerimist. Samuti on ta kursis julgeolekukokkuleppe väidetava finantskohustuse suurusega (0,25% SKT-st) ja viitab välisajakirjanduse (Die Presse) vahendatud kaitseministri tsitaatidele.

Kõneleja näitab detailselt teadmisi diplomaatilistest tavadest ja konkreetsetest sündmustest (Budapest Pride, Szijjártó seisukohad, suursaadik Raul Toomas). Eriti tugev on tema retooriline ja terminoloogiline haare sooideoloogia kriitikas, viidates meditsiinilistele uuringutele ja asutustele (Tavistocki kliinik, puberteedi blokeerijad, Prantsuse Meditsiiniakadeemia). Ta rõhutab teaduslikke fakte bioloogilise soo kohta, et vastanduda ideoloogilistele väidetele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust õigusvaldkonnas, keskendudes Prokuratuuri sisekontrolli ja Justiitsministeeriumi järelevalvemenetluste tehnilistele detailidele. Ta nõuab statistilisi andmeid distsiplinaarmenetluste sageduse kohta viimase 5, 10 ja 20 aasta jooksul, mis viitab soovile hinnata süsteemi toimivust andmepõhiselt. Ekspertiis rõhutab vajadust sanktsioonide järele rikkumiste korral.

Kõneleja demonstreerib head teadmist riigikaitse ja sõjaliste operatsioonide juriidilisest raamistikust, viidates spetsiifilisele Riigikogu otsusele 317. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "blankoveksel", "tegevteenistuja" ja "reservist", rõhutades parlamendi mandaadi olulisust vägede väljasaatmisel. Ekspertiis keskendub Kaitseväe staatusele ja rollile rahvusvahelistel operatsioonidel (NATO, EL, ÜRO).

Kõneleja näitab üles juriidilist kompetentsi, viidates põhiseaduse paragrahvidele (§ 27, § 45, § 47) ja Riigikohtu praktikale abielu ja meeleavaldusvabaduse teemadel. Ta kasutab demograafilisi argumente (sündimus idaslaavi kultuuriruumis) immigratsioonipoliitika kritiseerimisel ning on kursis konkreetsete PPA väärteootsuste kohtulahenditega.