Täiskogu istungite kaupa: Varro Vooglaid

Retooriline stiil on võitlev, nõudlik ja korduv, keskendudes ministri ja ministeeriumi protseduurilisele ebakompetentsusele. Kasutab nii loogilisi argumente (viited HÕNTE-le) kui ka emotsionaalset raamistikku (valitsuse lubaduste murdmine ja kraapimine, kust aga saab). Annab ministrile otsekoheseid ja isegi condescending soovitusi ministeeriumi juhtimiseks ja kantsleri korrale kutsumiseks.

Retooriline stiil on väga võitluslik, terav ja moraalselt laetud, eriti aborditeemat käsitledes, mida nimetatakse järjekindlalt "tapmiseks". Kasutatakse tugevaid ajaloolisi võrdlusi (Nõukogude Liidu ideoloogia, juutide ja mustlaste diskrimineerimine) eesmärgiga rõhutada olukorra tõsidust. Kõneleja esitab nii loogilisi juriidilisi nõudmisi (nõudes peaministrilt kui juristilt vastust) kui ka intensiivseid emotsionaalseid ja moraalseid üleskutseid.

Retooriline stiil on nõudlik, printsipiaalne ja kohati konfronteeriv, eriti protseduuriliste küsimuste arutamisel. Kasutatakse teravaid ja korduvaid küsimusi, et vaidlustada eesistuja seisukohti ja nõuda mõistuspäraseid vastuseid. Apelleeritakse nii juriidilisele standardile kui ka elementaarsele loogikale, nimetades vastandlike ettepanekute sidumist "põhikooli loogika vastaseks eksimuseks".

Stiil on nõudlik, korduv ja kohati konfronteeriv, keskendudes vastaspoole süüdistamisele kõrvalepõiklemises ja lihtsatele küsimustele vastamata jätmises. Ta kasutab formaalset, juriidilist keelt ja loogilisi apelle, rõhutades valitsuse tegevuse potentsiaalset õigusvastasust ja hoiatades väga-väga halbade lahenduste eest Eesti Vabariigi jaoks.

Retooriline stiil on terav, nõudlik ja kangekaelne, keskendudes peaministri süüdistamisele vastuste vältimises ja "udutamises" või "keerutamises". Esineja kasutab korduvaid küsimusi ja nõuab selgesõnalist, binaarset kinnitust ("Jah või ei?"), rõhutades samal ajal loogilist ja juriidilist argumentatsiooni. Toon on kiireloomuline, viidates valitsuse võimalikule ebaseaduslikule tegevusele.

Stiil on väga konfronteeriv ja kirglik, kasutades tugevalt laetud keelt ("haiglane ideoloogia," "mõistusevastane," "ideoloogiline pimestatus"). Kõneleja kombineerib loogilisi argumente (diplomaatilised reeglid, teaduslikud faktid) emotsionaalsete üleskutsetega laste kaitse vajadusest. Kasutatakse irooniat ja absurdseid analoogiaid (presidendina või Napoleonina identifitseerimine) vastaspoole seisukohtade naeruvääristamiseks.

Retooriline stiil on otsekohene, nõudlik ja kohati teravalt konfronteeriv, eriti vastaste ja varasemate poliitiliste otsuste kritiseerimisel (nt "abielu väärastamise projekti nahaalne läbisurumine"). Kuigi õigussüsteemi teemal kasutatakse loogilisi ja protseduurilisi argumente, on toon poliitilise kliima ja sotsiaalsete küsimuste käsitlemisel emotsionaalselt laetud ja hukkamõistev.

Retooriline stiil on nõudlik, järjekindel ja kriitiline, keskendudes loogilisele argumentatsioonile ja eelnevate vastuste ebakorrektsuse tõestamisele. Toon on otsene, kasutades tsitaate ja juriidilisi viiteid vastase surve alla panemiseks. Kõneleja rõhutab küsimuse põhimõttelist olulisust ja kordab küsimust veelgi konkreetsemalt, et vältida vastamisest kõrvalehoidmist.

Retooriline stiil on väga võitluslik, kriitiline ja süüdistav, kasutades tugevat keelt (nt "lausvale," "naeruväärne," "ebanormaalne"). Kõneleja keskendub vastaste väidete loogilisele ümberlükkamisele, süüdistades peaministrit "sofistika kõrgpilotaažis" ja PPA ametnikke teadlikus valetamises. Ta alustab ühe kõne usulise rõõmusõnumiga (ülestõusmispühad), andes väärtuspõhisele kriitikale moraalse raami.