Täiskogu istungite kaupa: Varro Vooglaid

Poliitiline positsioon on tugevalt eelnõu vastu, mis puudutab trahvimäärade kahekordistamist. Seisukoht on peamiselt tulemuspõhine ja protseduuriline, kritiseerides valitsuse väidetavat ebakompetentsust ja püüdlust katta riigieelarve defitsiiti uute maksude ja lõivude kaudu. Rõhutatakse, et eelnõu tegelik eesmärk on riigikassa täitmine, mitte menetluskulude katmine, nagu väidetakse.

Poliitiline positsioon on tugevalt vastanduv valitsuse poliitikale nii Euroopa Liidu kliimameetmete kui ka abordipoliitika osas. Kliimapoliitikat kritiseeritakse ideoloogilisuse ja ebaefektiivsuse pärast, võrreldes seda Nõukogude Liidu mehhanismidega. Peamine fookus on väärtuspõhine, rõhutades põhiseaduslikku õigust elule ja riigi kohustust kaitsta veel sündimata lapsi. Kõneleja nõuab valitsuselt juriidilist ja moraalset järjepidevust põhiseaduslike ideaalide kaitsmisel.

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes Riigikogu töökorra reeglite ja valimissüsteemi usaldusväärsuse küsimustele. Kõneleja kritiseerib teravalt muudatusettepanekute sidumise praktikat ja väidab, et internetihääletuse süsteemi vastu on avalik usaldus äärmiselt madal (ligi 40%). Seisukohad on tugevalt protseduurilised ja väärtuspõhised, rõhutades õigusriigi põhimõtete ja loogika järgimist seadusloomes.

Poliitiline fookus on riigi julgeolekul ja põhiseaduslikul korrektsusel, eriti seoses Kaitseväe võimaliku saatmisega Ukrainasse ilma Riigikogu mandaadita. Ta väljendab tugevat muret, et selline tegevus võib viia Eesti Vabariigi astumiseni sõjategevusse Venemaaga. Samuti rõhutab ta vajadust läbipaistvuse järele rahvusvaheliste lepingute (WHO pandeemialeping) läbirääkimistel, kritiseerides protsessi suletust.

Poliitiline fookus on tugevalt suunatud riigikaitse ja valitsuse tegevuse läbipaistvusele, eriti seoses Eesti kaitseväelaste võimaliku saatmisega Ukrainasse. Esineja võtab tugeva opositsioonilise seisukoha, nõudes peaministrilt selget vastust ja rõhutades põhiseaduslikku korda, mille kohaselt Riigikogu peab otsustama välismissioonide ja sõjaliste kohustustega lepingute üle. Raamistik on tugevalt protseduuriline ja väärtuspõhine, keskendudes Riigikogu õiguste kaitsele.

Poliitiline positsioon on tugevalt väärtuspõhine ja konservatiivne, keskendudes laste ja perede kaitsele ning rahvusriigi püsimisele. Kõneleja kritiseerib teravalt valitsuse perepoliitika kärpeid ja Eesti diplomaatide osalemist ideoloogilises aktivismis välisriikides (Ungari), pidades seda lubamatuks sekkumiseks siseasjadesse. Seisukohad on esitatud põhiseaduslike kohustuste (rahvuse püsimine, eriline hool paljulapseliste perede vastu) ja moraalsete tõekspidamiste raamistikus. Eriti tugevalt vastustatakse homo- ja sooideoloogilist programmi.

Poliitiline fookus on õigusriigi põhimõtetel, eriti Prokuratuuri tõhusa järelevalve ja vastutuse tagamise süsteemi loomisel. Kõneleja rõhutab tugevalt, et rikkumiste tuvastamisele peavad järgnema sanktsioonid, mitte ainult rikkumise fikseerimine. Lisaks kritiseerib ta koalitsiooni varasemat tegevust, mis rikkus Õiguskomisjoni töökeskkonna väärtuspõhise seaduse (abielu väärastamise projekt) nahaalse läbisurumisega.

Poliitiline fookus on riigikaitsel ja valitsuse tegevuse parlamendipoolsel kontrollil. Kõneleja väljendab tugevat muret Eesti Kaitseväe tegevteenistujate või reservistide võimaliku osalemise üle sõjategevusega seotud ülesannetes Ukrainas, nõudes valitsuselt konkreetset vastust. Kriitika on suunatud valitsuse väidetavale volituste ületamisele, viidates Riigikogu otsusele 317 kui "blankovekslile".

Poliitiline positsioon on tugevalt valitsusvastane ja väärtuspõhine, keskendudes traditsioonilise abielu kaitsele ning massiimmigratsiooni teravale kriitikale. Kõneleja rõhutab riigi alustalade lõhkumist ja põhiseaduslike vabaduste (meeleavaldusõigus) kaitsmist politsei õigusvastase sekkumise eest. Ta süüdistab valitsust valijate tahte eiramises ja ühiskonna lõhestamises.