Täiskogu istungite kaupa: Varro Vooglaid

Peamine vastasseis on suunatud valitsusele, keda kritiseeritakse vastutuse vältimise ja maksukoormuse kodanikele suunamise eest. Kritiseerib valitsust teravalt ka maaomanike murede eiramise eest, kes protestivad omandi pideva koormamise ja kompensatsiooni puudumise vastu.

Peamine vastasseis on suunatud valitsusele ja välisminister Margus Tsahknale, keda kritiseeritakse räige sekkumise eest Gruusia siseasjadesse ja diplomaatiliste normide rikkumise eest. Kriitika on printsipiaalne, keskendudes valitsuse tegevuse vastuolulisusele ja topeltstandarditele. Vastuseis on intensiivne ja kompromissitu rahvusvahelise mittesekkumise printsiibi osas.

Peamine vastane on Reformierakond, sealhulgas peaminister Kaja Kallas ja Reformierakonna saadikud rahanduskomisjonis. Kriitika on intensiivne ja isiklik, süüdistades vastast otseselt valetamises ja valimislubaduste murdmises. Kriitika on suunatud nii poliitilisele sisule (lubaduste tagasivõtmine) kui ka menetluslikule tegevusele (eelnõu toetamine komisjonis).

Peamine vastuseis on suunatud Vabariigi Valitsusele ja Sotsiaalministeeriumile, keda kritiseeritakse sündimata laste eluõiguse kaitsmata jätmise ja abordi massilise rahastamise eest. Kriitika on intensiivne ja süüdistav, rõhutades, et valitsus on ise otsustanud abordi rahastamise, mitte ei täida seadusest tulenevat kohustust. Samuti kritiseeritakse valitsuse prioriteete avaliku arvamuse kampaaniate rahastamisel (nt koroonakampaaniad, "Erinevus rikastab").

Peamised vastased on eelnõu autorid (Välisministeerium) ja toetajad, keda süüdistatakse põhiseaduse painutamises ja Eesti "tanki lükkamises". Konkreetseid ametnikke (Kaupo Rosin, Jonatan Vseviov) kritiseeritakse riskianalüüsi puudumise eest. Kriitika on nii poliitiline, protseduuriline kui ka isiklik, heites härra Terrasele ette "inetut sildistamist" Kremli-meelsuse sildi kleepimisel.

Peamine vastasseis on valitsuse ja peaministriga, keda kritiseeritakse põhiseadusest möödamineku ja Eesti sõtta viimise eest. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, kuna valitsus on väidetavalt saatnud eriüksuslased Ukrainasse ilma Riigikogu mandaadita. Kõneleja lükkab intensiivselt tagasi tembeldamise Kremli narratiivide levitajaks, väites, et ta seisab Riigikogu ja Eesti rahva huvide eest.

Vastuseis on suunatud poliitilistele jõududele, kes muutsid abielu määratlust 2023. aasta juunis, ning hüpoteetiliselt ka kohtule, mis võiks takistada traditsioonilise määratluse taastamist. Kriitika on suunatud seadusandluse püsivusele ja põhiseaduslikkuse piiridele, mitte isiklik.

Kriitika on suunatud pangandussektori vastu, kes rikub mittediskrimineerimise põhimõtteid, lülitades inimesi ühiskondlikust elust välja. Tugev vastuseis on suunatud ka valitsusasutustele (minister, Kaitsepolitseiamet), kes esitavad väiteid Vene eriteenistuse seotusest ilma piisavate faktiliste tõenditeta. Kõneleja kritiseerib väidetavat hübriidoperatsiooni "käpardlikuks" ja "lasteaiatasemeks".

Peamine kriitika on suunatud valitsevale koalitsioonile, kelle võimu legitiimsus seatakse kahtluse alla e-valimiste usaldusväärsuse puudumise tõttu. Kriitika on protseduuriline ja poliitiline, süüdistades koalitsiooni probleemide eitamises ja süvendamises (nt m-valimiste kasutuselevõtuga). Ta hoiatab, et valimiste aususe probleemi pisendamine on ohtlik ja viib kodanike allumatuse punktini.

Opositsiooniline hoiak on suunatud valitsuserakondadele ja protseduuriliste otsuste tegijatele (nt Härra Odinets). Kriitika on nii poliitiline (pankade maksustamine) kui ka tugevalt protseduuriline (kodukorra rikkumine muudatusettepanekute kokkusidumisel). Süüdistused on intensiivsed, viidates isiklikule kasule ja "tuimalt ülesõitmisele" opositsiooni vastuväidetest.

Peamine vastuseis on suunatud valitsuse (peaministri) vastu, keda kritiseeritakse põhiseaduse eiramise ja Riigikogu volituste vähendamise eest rahvusvaheliste kohustuste võtmisel. Kriitika on nii poliitika- kui ka protseduuripõhine, süüdistades valitsust ebaselguses ja võimalikuses eksitamises. Kolmas kõneleja kritiseerib kolleegi (Urmas Reinsalu) infotunni reeglite rikkumise eest.

Tugev opositsiooniline hoiak on suunatud kehtiva valimissüsteemi toetajate ja poliitilise kultuuri vastu, mis eirab rahva usaldamatust. Kriitika on protseduuriline ja väärtuspõhine, süüdistades vastaseid "ülbes hoolimatuses" ja probleemi süvendamises e-valimiste kaudu. Kõneleja hoiatab, et selline tegevus võib viia "vaikiva ajastu või diktatuurini", seega on kompromiss valimiste usaldusväärsuse küsimuses välistatud.

Peamine kriitika on suunatud valitsuse liikmele (tõenäoliselt haridusminister), nõudes vastutuse võtmist ja tagasiastumist haldusprohmaka eest. Lisaks kritiseeritakse vastase väidetavat ideoloogilist seisukohta, mis on vastuolus põhiseaduse preambulis sätestatud eestluse säilitamise ülesandega. Kriitika on intensiivne ja nõuab poliitilist vastutust.

Peamised vastased on Riigikogu juhatus (menetluse ajastuse ja vastutusest kõrvale hiilimise pärast) ning valitsuskoalitsioon, eriti siseminister Lauri Läänemets. Kriitika on intensiivne, süüdistades neid sihilikus õigeusklike solvamises ja ebaseaduslike eelduste loomises usuühenduse sundlõpetamiseks. Kompromissivalmidust ei ilmne, vaid nõutakse vastuste andmist ja vastutuse võtmist.