Täiskogu istungite kaupa: Varro Vooglaid

Poliitiline positsioon on tugevalt valitsuse vastane, kritiseerides teravalt bürokraatliku koormuse suurendamist kohalikele omavalitsustele ilma lisaraha andmata. Strateegilistes küsimustes (tuumaenergia) rõhutab ta väärtuspõhist lähenemist, nõudes riigi enamusosalust, et tagada projektide teenimine Eesti rahva huvides, mitte korporatsioonide kasumi eesmärgil.

Poliitiline positsioon on tugevalt valitsuse välispoliitika vastane, eriti seoses välisministri sekkumisega Gruusia siseasjadesse, mida peetakse rahvusvahelise õiguse ja diplomaatia printsiipide räigeks rikkumiseks. Kõneleja toetab Gruusia vastuolulise välisagentide seaduse sisu, pidades seda mõistlikuks läbipaistvuse tagamise meetmeks, mis on sarnane USA FARA seadusele. Lisaks peab kõneleja Eesti e-valimiste süsteemi ebademokraatlikuks, läbipaistmatuks ja vastuvõetamatuks.

Kõige silmatorkavam teema on Reformierakonna valimislubaduste tagasivõtmine, eriti tulumaksureformi ja keskmise pensioni tulumaksuvabastuse osas. Kõneleja võtab tugevalt vastanduva hoiaku, rõhutades valitsuse usaldusväärsuse puudujääke ja katteta lubaduste andmist. Fookus on tugevalt suunatud valitsuse tegevuse ja lubaduste täitmise hindamisele.

Poliitiline positsioon keskendub kahel teemal: transpordi efektiivsuse suurendamine (125cc rollerid B-kategooria lubadega) ja eriti intensiivselt sündimata laste eluõiguse kaitsmine, mida käsitletakse fundamentaalse põhiseadusliku ja inimõigusliku küsimusena. Valitsuse tegevust abordi rahastamisel peetakse õigusriikluse põhimõtte rikkumiseks ja düstoopiliseks. Framing on valdavalt väärtuspõhine (abordi teema) ja efektiivsusele suunatud (transporditeema).

Kõneleja väljendab EKRE fraktsiooni nimel tugevat vastuseisu eelnõule, mis puudutab Venemaa varade konfiskeerimist, põhjendades seda põhiseaduslike ja riiklike julgeolekuhuvidega. Peamine seisukoht on väärtuspõhine, rõhutades õigusriigi põhimõtete (Põhiseadus § 32) järgimise vajadust ja hoiatades Eesti eesliinile lükkamise eest rahvusvahelises konfliktis. Poliitilist ambitsiooni tuleb ellu viia põhiseaduse raames, mitte vastupidi.

Poliitiline positsioon on tugevalt valitsuse välis- ja kaitsepoliitika vastu, kuna see viib kõneleja hinnangul Eesti sõtta Venemaaga, mis on suurim mure. See seisukoht on kantud hirmust katastroofiliste tagajärgede ees ning rõhutab Riigikogu mandaadi ja põhiseadusliku korra järgimise vajadust. Kõneleja tunnistab ka muret massilise immigratsiooni, sündimuse ja majanduse pärast, kuid peab sõjaohtu neist olulisemaks.

Silmapaistvaim teema on abielu määratluse muutmine ja selle võimalik taastamine mehe ja naise vahelise liiduna. Poliitiline positsioon on väärtuspõhine ja keskendub parlamendi õigusele seadusemuudatus tagasi pöörata, seades kahtluse alla juba antud õiguste äravõtmise põhiseaduslikkuse. Positsioon on tugevalt suunatud traditsiooniliste väärtuste kaitsele.

Poliitiline rõhuasetus on tugevalt väärtuspõhine, keskendudes kodanike põhiõigustele, nagu mittediskrimineerimine ja süütuse presumptsioon, eriti seoses ligipääsuga elutähtsatele teenustele. Kõneleja toetab õiguskantsleri ettepanekut panganduse valdkonnas, kuid nõuab seejuures sügavamate, printsipiaalsete probleemide lahendamist. Samuti väljendab ta sügavat skepsist valitsuse ja julgeolekuasutuste väidete suhtes, nõudes faktide ja tõendite esitamist.

Poliitiline positsioon keskendub valimissüsteemi usaldusväärsuse ja legitiimsuse küsimusele, mida peetakse Eesti riigielu ülitõsiseks probleemiks. Kõneleja vastandub tugevalt e-valimistele, rõhutades nende kontrollimatust ja läbipaistmatust, mis on viinud rahva usalduse ohtlikult madalale tasemele (viidates 48,1% usaldusele). Raamistik on sügavalt väärtuspõhine, rõhutades vajadust järgida Põhiseadust ja demokraatia ideaale, hoiatades, et usalduse kadu võib viia riigi legitiimsuse minetamiseni.

Poliitiline fookus on suunatud pankade kõrgemale maksustamisele, et vältida "metsikute kasumite" riisumist, ning Riigikogu kodukorra reeglite järgimisele. Esineja võtab tugevalt opositsioonilise hoiaku, süüdistades valitsuserakondi isiklikus kasusaamises ja parlamendi töökorra rikkumises omavoli teel. Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades õiglust ja vastandumist eliidi poolt ühiskonna riisumisele.

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse tegevuse põhiseaduslikule ja protseduurilisele korrektsusele. Kõneleja kritiseerib teravalt peaministrit Eesti-Ukraina julgeolekukokkuleppe käsitlemise eest, süüdistades teda Riigikogu ratifitseerimisõiguse eiramises ja potentsiaalselt ebatõeses väitmises lepingu olemuse kohta. Kriitika on suunatud poliitika ja täitmise (performance) vastu, rõhutades vajadust parlamendi järelevalve järele sõjaliste ja varaliste kohustuste võtmisel.

Poliitiline fookus on suunatud valimissüsteemi usalduskriisile ja riigivõimu legitiimsusele. Kõneleja vastustab tugevalt e-valimiste süsteemi sisseviimist või jätkamist, väites, et see süvendab usaldamatust ning ohustab demokraatliku ühiskonnakorralduse aluseid. Seisukoht on väärtuspõhine, rõhutades põhiseaduslikke printsiipe ja rahva rolli kõrgeima riigivõimu kandjana. Ta nõuab aja mahavõtmist ja tõsist süvenemist probleemi, et usaldus valimiste vastu saaks kasvada.

Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline valitsuse tegevuse suhtes, keskendudes haridussüsteemi haldusvigadele ja vastutuse võtmisele. Kriitika on suunatud nii valitsuse kehvale sooritusele (IT-tõrked) kui ka väärtuspõhisele küsimusele, nõudes põhiseaduse preambulis sätestatud eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamise tagamist. Kõneleja nõuab otseselt ministri tagasiastumist, seades eeskujuks Leedu haridusministri käitumise.

Poliitiline seisukoht on tugevalt vastanduv avaldusele, mis taotleb Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku sundlõpetamist, pidades seda vaenu õhutavaks ja õigusvastaseks. Seisukoht on väärtuspõhine, rõhutades usuvabaduse ja seaduslikkuse põhimõtteid ning taunides õigeusklike sihilikku solvamist. Kõneleja nõuab valitsuselt konkreetseid fakte ebaseadusliku tegevuse kohta, mitte potentsiaalsete ohtude alusel tegutsemist.