Täiskogu istungite kaupa: Varro Vooglaid

Opositsiooniline hoiak on väga intensiivne, nõudes siseministri tagasiastumist õigusvastase tegevuse tõttu (Lihula sammas). Kriitika on suunatud nii poliitilistele ambitsioonidele (MPÕK) kui ka isiklikule usaldusväärsusele, süüdistades ministreid valetamises ja ebaeetilises käitumises. Esineja kritiseerib ka koalitsiooni sisemist koostööd kui poliitilist etendust.

Peamised vastased on valitsus ja selle liikmed (peaminister, siseminister Läänemets), keda kritiseeritakse nii õigusrikkumiste (politsei tegevus Lihulas) kui ka ebaõiglase majanduspoliitika eest (taastuvenergia toetused). Kriitika on intensiivne ja süüdistab valitsust eraomandi puutumatuse rikkumises ning maksumaksja raha ebaotstarbekas suunamises kasumlikele ettevõtetele.

Peamised vastased on kommertspangad, keda süüdistatakse teenimata kasumi kokkukorjamises, ja need, kes seavad investorite atraktiivsuse rahva kaitsest ettepoole. Vastaste seisukohti diskrediteeritakse, viidates SEB analüütikute palgale, mis takistab neil olukorrast objektiivselt aru saamast. Kriitika on intensiivne ja eetilise alatooniga.

Peamised vastased on valitsus (Lihula ausamba takistamise ja vaenukõne plaanide eest) ning konkreetsed kolleegid. Jürgen Ligit rünnati isiklikult ja intensiivselt, süüdistades teda "labases valetamisega" naiskolleegi välimuse kommenteerimise osas ning nõudes temalt mehisuse kokkuvõtmist ja vabandamist. Valitsuse tegevust Lihula asjus peetakse "häbiväärseks" ja õigust rikkuvaks.

Peamine vastasseis on valitsusega, kelle vastuseid peetakse vastuolulisteks, segadust tekitavateks ja ebapiisavateks. Kriitika on suunatud nii valitsuse menetluslikule ebakompetentsusele (põhiseaduse rikkumine) kui ka küsimuste esitajate alavääristamisele. Kõneleja intensiivistab vastasseisu, küsides, kas valitsuse halvustav suhtumine laieneb ka õiguskantslerile ja riigikontrolörile.

Vastasseis on suunatud eelnõu esitajate (valitsuse) vastu, keda süüdistatakse perekonnavaenulikus ideoloogias ja valetamises seletuskirjas. Kriitika on intensiivne ja ideoloogiliselt laetud, seades kahtluse alla vastaspoole eesmärgid muuta peremudeleid seadusandluse abil. Kompromissivalmidus puudub, kuna eelnõu nimetatakse "täiesti jaburaks".

Kõneleja on selgelt opositsioonilises rollis, kritiseerides komisjoni ja koalitsiooni suutmatust välistada olukord, kus süüdimõistetud pedofiilid saaksid lastega töötada. Kriitika on suunatud poliitika sisu ja menetluslike lünkade vastu, nõudes vastastelt selgitust, miks vajalikke muudatusettepanekuid ei tehtud.

Tugev vastuseis on suunatud valitsusele ja riigiametnikele, keda kritiseeritakse läbipaistmatuse, vastutusvõimetuse ja maksumaksja raha raiskamise eest. Kriitika on süsteemne, seades kahtluse alla valimissüsteemi usaldusväärsuse ja valitsuse mandaadi. Kompromissivalmidust ei väljendata, vaid nõutakse konkreetseid vastuseid ja vastutust.

Vastuseis on suunatud valitsuse maksupoliitikale, eriti uue mootorsõidukimaksu kehtestamise plaanile, mis kõneleja hinnangul dubleerib olemasolevat aktsiisi. Kriitika on suunatud ka varasematele valitsustele, kes ei ole taastanud kütuseaktsiisi ja teede rahastamise seost, ning nõuab vastutavalt ministrilt selgitusi riigieelarve rahakasutuse proportsioonide kohta.