Täiskogu istungite kaupa: Varro Vooglaid

Retooriline stiil on väga konfronteeriv ja agressiivne, kasutades sarkasmi ("propagandaetendus") ja dramaatilist hüpoteetilist eskaleerimist (politsei kiirreageerijad koertega). Esineja keskendub vastaste usaldusväärsuse õõnestamisele, esitades tõendeid (helisalvestis) ja nõudes vabandamist. Toon on valdavalt süüdistav ja nõudlik, mitte lepitav.

Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja võitlev, rõhutades ebaõiglust ja õigusrikkumisi, ning kasutades irooniat ("Üllatus-üllatus"). Kõneleja kasutab loogilisi argumente, toetudes konkreetsetele finantsandmetele ja juriidilistele pretsedentidele, ning esitab oma seisukohti tugeva väärtuspõhise raamistikuga (nt õigluse küsimus). Ta kasutab ka elulisi võrdlusi (politsei võtab tänaval koti ära) oma argumentide illustreerimiseks.

Retooriline stiil on terav ja võitlev, kasutades tugevalt laetud sõnu nagu "röövimine" ja "riisumine", et rõhutada olukorra tõsidust ja ebaõiglust. Kasutatakse nii loogilisi argumente (kasumi numbrid) kui ka moraalset apelli, tsiteerides Upton Sinclairi, et diskrediteerida vastaspoole palgalisi analüütikuid, kelle arusaamine sõltub nende palgast.

Retooriline stiil on valdavalt võitlev, süüdistav ja otsekohene, kasutades tugevaid emotsionaalseid termineid ("häbiväärne," "labane valetamine"). Kõneleja kombineerib faktilisi andmeid (UK statistika) ja loogilist arutlust (politsei menetluse ebaveenvus) otseste isiklike rünnakutega vastaste vastu. Ta nõuab vastutust ja vabandamist, eriti Jürgen Ligi suunas esitatud süüdistuste puhul.

Retooriline stiil on terav, nõudlik ja järjekindel, keskendudes vastaspoole vastuolude ja ebaselguse esiletoomisele. Kõneleja kasutab loogilisi apelle, tsiteerides otse õiguskantslerit ja meediaallikaid, et oma argumente toetada. Ton on sageli frustreeritud valitsuse vastuste ebaselguse ja küsimuste alavääristamise tõttu, viidates valitsusepoolsele süüdistusele, et opositsioonisaadikud on "rumalad ja tänitavad".

Retooriline stiil on terav, süüdistav ja konfronteeriv, kasutades tugevaid emotsionaalseid termineid nagu "perekonnavaenulik" ja "jabur". Kõneleja keskendub vastaspoole motiivide kahtluse alla seadmisele, süüdistades neid ideoloogilises eesmärgis ja seletuskirja valelikkuses. Ta refraamib eelnõu eesmärgi "soodustamisest" "survestamiseks", toetudes loogilisele küsimuseasetusele, miks seadusandlust kasutatakse peremudelite ümberkujundamiseks.

Retooriline stiil on kriitiline ja analüütiline, kasutades sageli retoorilisi küsimusi, et rõhutada seaduseelnõu puudujääke ja kaasnevaid riske. Toon on formaalne ja nõuab ammendavaid selgitusi, eriti seoses koalitsiooni suutmatusega esitada vajalikke muudatusettepanekuid.

Stiil on nõudlik ja teravalt kriitiline, rõhutades läbipaistvuse ja vastutuse puudumist. Kõneleja kasutab loogilisi argumente ja emotsionaalseid apelle (rahvas on peremees, tõsine mure), esitades korduvalt küsimusi, millele ta leiab, et pole vastust antud. Ta kasutab võrdlusi (Nursipalu protsess, ettevõtte juhatuse ja nõukogu rollid) argumentide kaalu rõhutamiseks.

Stiil on küsitlev, informatiivne ja loogiline, keskendudes faktidele ja ajaloolisele taustale. Kõneleja rõhutab, et esitatud küsimused on olulised avalikkusele ("paljudel inimestel oleks huvitav seda teada"), seades end vahendajaks rahva ja valitsuse vahel. Toon on formaalne ja nõudlik, esitades ministrile otseseid finantsküsimusi.