Täiskogu istungite kaupa: Varro Vooglaid

Kokku istungeid: 5

Täielikult profileeritud: 5

2025-11-10
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud Reformierakonna juhitud valitsusele ja peaministrile, keda süüdistatakse ebapädevuses (droonide tuvastamisel) ja poliitiliste oponentide (EKRE) süüdistamises. Eriti terav kriitika on suunatud välisminister Margus Tsahkna vastu, kes väidetavalt ületas oma volitusi, andes rahvusvahelisi kinnitusi Kaitseväe saatmise kohta. Kriitika on nii protseduuriline kui ka sisuline, nõudes valitsuselt selget vastutust.
2025-11-06
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud valitsuse poliitikale (rohepööre, rahandus) ja üldisele poliitilisele mentaliteedile, mis nõuab muutustega kaasa minemist. Kritiseeritakse Keskerakonda võimaliku positsioonide näitamise ("show") pärast, nõudes selget ja siduvat kinnitust e-valimiste lõpetamise osas. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, mitte isiklik.
2025-11-05
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja kritiseerib teravalt valitsuskoalitsiooni ja ministreid, süüdistades neid põhiseaduse eiramises ja ebaõiglaste seaduste vastuvõtmises. Kriitika on peamiselt poliitiline ja menetluslik, rõhutades valitsuse madalat rahva toetust (12–13%) ja suutmatust tunnistada tehtud vigu (automaks). Ta kutsub koalitsioonisaadikuid üles oma argumente puldis kaitsma, mitte lihtsalt pead vangutama.
2025-11-05
XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud peaministri vastu, süüdistades teda diplomaatilise etiketi rikkumises Läti parlamendi otsuste avaliku kritiseerimisega. Samuti kritiseeritakse peaministri väidetavat loosunglikku lähenemist naiste õiguste teemale ja EKRE sildistamist. Kriitika on protseduuriline ja mõõdukalt tugev.
2025-11-04
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud valitsusele, kes projekti kaitseb, ja istungi juhatajale (Toomas Kivimägi), keda kritiseeritakse otseselt valeinfo jagamise eest. Kriitika on intensiivne, keskendudes poliitika (siseturvalisus) ja menetluslikele (salastatud info varjamine) puudujääkidele. Eraldi kritiseeritakse Jürgen Ligit, kes jagas õiguskomisjonis üle õla infot salajaste ohuhinnangute olemasolust.