Täiskogu istungite kaupa: Varro Vooglaid

Poliitiline positsioon on tugevalt keskendunud riigi julgeolekule ja põhiseaduslikule korrale. Kõneleja nõuab valitsuselt vastutust droonirünnete tuvastamise suutmatuse eest ja kritiseerib teravalt välisministri volitusi ületavaid kinnitusi Eesti vägede saatmise kohta Ukrainasse ilma Riigikogu mandaadita. See on tugevalt protseduuriline ja tulemuspõhine kriitika valitsuse tegevuse aadressil. Eriti oluline on põhiseaduse § 128 järgimine Kaitseväe kasutamisel rahvusvahelistel operatsioonidel.

Poliitiline positsioon on tugevalt vastanduv Euroopa Liidu rohepöörde programmile, mida peetakse mõistusevastaseks ja perspektiivituks. Samuti on esiplaanil mure tõsise rahvastikukriisi ja riigi üle jõu elamise pärast. Pikaajaline ja vankumatu seisukoht on e-valimiste lõpetamine, viidates põhiseaduslikule vastuolule. Kõneleja rõhutab, et ratsionaalne inimene ei pea tingimata iga muutusega kaasa minema, kasutades analoogiana 1940. aasta sündmusi.

Kõneleja on tugevas opositsioonilises positsioonis, keskendudes põhiseaduslikkuse ja õigluse küsimustele. Ta vastustab jõuliselt valitsuse blankovolitusi Kaitseväe välismissioonidele saatmisel, pidades seda põhiseadusvastaseks praktikaks. Samuti kritiseerib ta teravalt mootorsõidukimaksu ebaõiglust lasterikaste perede suhtes ja nõuab julgeolekuasutuste blanketsete erandite kaotamist andmete päringute teavitamiskohustusest.

Kõneleja seisukoht on tugevalt suunatud siseriikliku õiguse ja jõustamise tõhustamisele naiste turvalisuse tagamisel, vastandudes rahvusvahelistele lepingutele (Istanbuli konventsioon) kui "loosungitele". Teiseks keskendub ta diplomaatilise korrektsuse ja mittesekkumise printsiibi kaitsmisele naaberriigi siseasjadesse. Raamistik on pigem poliitikapõhine ja protseduuriline, nõudes seaduste ja nende jõustamise kriitilist ülevaatamist.

Poliitiline positsioon on tugevalt vastanduv Rootsi raskete kurjategijate Eestisse toomise projektile, rõhutades siseturvalisuse ohte ja ressursside ebaotstarbekat kasutamist (PPA, Kaitsevägi). Kriitika on suunatud valitsuse suutmatusele tunnistada kaasnevaid riske ja maalida olukorrast liiga optimistlik pilt. Lisaks on tugev fookus Riigikogu tööprotseduuride läbipaistvuse ja informeerituse parandamise nõudmisel.