Täiskogu istungite kaupa: Varro Vooglaid

Peamised vastased on ettekandjad ja teadlased, kes esitavad kliima soojenemise inimtekkelisuse teesi, ning Euroopa Liidu meetmed. Kriitika on intensiivne ja metoodiline, süüdistades vastaspoolt tõestuse puudumises ja "totaalsete valede" levitamises. Vastuseis on suunatud poliitika aluseks olevate eelduste vastu.

Vastasseis on suunatud nii istungi juhatajale (kodukorraseaduse rikkumise eest) kui ka eelnõu eestvedajatele, keda kritiseeritakse vastutustundetu menetlemise eest ilma julgeolekuanalüüsideta. Kriitika on intensiivne ja keskendub menetluslikule korrektsusele ning julgeolekuohtude ignoreerimisele, märkides, et see võib olla vastutustundetu.

Peamine vastasseis on suunatud siseminister Läänemetsa ja valitsuse vastu, keda kritiseeritakse julgeolekukaardi kuritarvitamise eest. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, nõudes valitsuselt põhjendatud analüüse ja fakte, mis õigustaksid valimisõiguse piiramist. Siseministri väiteid Pühtitsa kloostri kohta nimetatakse "naeruväärselt valelikuks jutuks".

Peamine vastane on "teie juhitud valitsuskoalitsioon", keda kritiseeritakse nende maksupoliitika ja julgeoleku rahastamise põhjenduste pärast. Kriitika on poliitikapõhine ja intensiivne, seades kahtluse alla maksutõusude tegeliku mõju Eesti kaitsevõimele. Kõneleja viitab, et valitsuse väited julgeoleku tagamisest ei vasta tegelikkusele.

Peamine kriitika on suunatud Reformierakonna ja valitsuse vastu, keda süüdistatakse rahanduse ebakompetentsuses ja retoorika ebausaldusväärsuses. Kriitika on intensiivne ja hõlmab nii poliitilisi valikuid (maksutõusud, ideoloogiline rahastus) kui ka protseduurilisi probleeme (eelarve läbipaistmatus ja parlamentarismi tasalülitamine). Kompromissivalmidust ei ilmne, pigem rõhutatakse opositsiooni töö mõttetust.

Peamine vastane on valitsus, keda süüdistatakse põhiseaduse rikkumises (kloostri ahistamine), julgeolekuriskide suurendamises ja diplomaatia eiramises. Kriitika on intensiivne ja sisaldab ka isiklikku elementi, nõudes peaministrilt lubadust riigist mitte lahkuda sõja korral ja viidates endise peaministri käitumisele. Kompromissi otsimist ei mainita.

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (sh Reformierakond ja Madis Timpson), keda kritiseeritakse teravalt perekonnavaenuliku ja rahvastikukriisi suhtes ükskõikse poliitika eest. Kriitika on suunatud konkreetsetele poliitilistele otsustele (peretoetuste kärpimine, automaks, ravikindlustuse äravõtmine kodustelt emadelt) ja protseduurilisele käitumisele (opositsiooni eelnõude "prügikasti saatmine" ja arutelu piiramine). Kõneleja süüdistab koalitsiooni alatus käitumises ja irratsionaalsuses.

Peamised vastased on kaitseminister ja valitsus, keda kritiseeritakse põhiseaduse eiramise ja Riigikogu otsustuspädevuse delegeerimise eest. Kriitika on intensiivne ja protseduuriline, süüdistades valitsust mugavuslahenduste kasutamises ja rahvusvahelise õiguse rikkumises Süüria kontekstis. Kõneleja väidab, et antud eelnõu poolt hääletamine oleks vande murdmine, mis välistab kompromissi seadusandluse sisu osas.

Peamine kriitika on suunatud valitsuse ja Riigikogu vastu, kes on kehtestanud Euroopa Liidu omast kaugelt ambitsioonikamad rohepöörde eesmärgid. Kriitika on poliitikapõhine, seades kahtluse alla eesmärkide majandusliku põhjendatuse ja prioriteetide seadmise. Samuti kritiseeritakse valitsuse tegevusetust demograafia vallas.