Täiskogu istungite kaupa: Varro Vooglaid

Retooriline stiil on kriitiline ja skeptiline, kasutades tugevaid väljendeid nagu "totaalsed valed" ja "usu küsimus". Loogilised apellatsioonid (nõue tõestuse järele) on segatud emotsionaalse apellatsiooniga (viide teadlaste autoriteedi kaotusele). Kõneleja kasutab ajaloolist analoogiat (Koroona aeg) praeguste väidete diskrediteerimiseks.

Retooriline stiil on analüütiline, küsitlev ja nõudlik, keskendudes loogilistele argumentidele ja vastutuse rõhutamisele. Kasutatakse palju otseseid küsimusi, et vaidlustada nii menetluse vastutustundetust kui ka nõuda konkreetseid tõendeid (analüüse). Toon on murelik ja hoiatav, eriti seoses julgeolekuohtude potentsiaalse kasvamisega.

Retooriline stiil on konfronteeriv, nõudlik ja skeptiline, keskendudes loogilisele apellatsioonile ja faktide puudumise kritiseerimisele. Kõneleja kasutab teravaid väljendeid ("naeruväärselt valelik jutt") ja süüdistab vastaseid julgeolekukaardi kuritarvitamises. Stiil on otseselt suunatud peaministrile ja siseministrile, nõudes neilt poliitiliste otsuste aluseks olevaid analüüse.

Stiil on ametlik ja otseselt küsiv, keskendudes loogilisele apellile ja andmete nõudmisele. Toon on skeptiline ja väljakutsuv valitsuse põhjenduste suhtes, nõudes konkreetset analüüsi kaitsevõime reaalse erinevuse kohta. Kõneleja esitab oma küsimuse kaudse süüdistusena, vihjates, et maksutõusude mõju on marginaalne.

Stiil on terav, irooniline ja äärmiselt kriitiline, iseloomustades valitsuse tegevust kui "bardakki" ja "lolli juttu". Kasutatakse tugevaid emotsionaalseid hinnanguid, sildistades võrdõiguslikkuse rahastust "täielikuks kelbaks" ja "ideoloogiliseks propagandatööks". Apellatsioonid toetuvad nii protseduurilisele kriitikale (riigikontrolöri tsiteerimine) kui ka ideoloogilisele vastuseisule.

Stiil on konfronteeriv, kriitiline ja tungiv, kasutades tugevaid emotsionaalseid väljendeid, nagu "monstrum," "appikarje" ja "häbiväärne vale." Kõneleja rõhutab korduvalt, et tema küsimustele ei vastata, ning kasutab loogilist argumentatsiooni, mis põhineb põhiseadusel ja Kaitseväe juhataja hoiatustel. Ta nõuab peaministrilt isiklikku vastutust ja avalikku lubadust sõja korral Eestisse jääda.

Stiil on ametlik, argumenteeritud ja kohati teravalt konfronteeriv, eriti vastates kriitilistele küsimustele. Kasutatakse tugevaid moraalseid ja emotsionaalseid apelle (nt "meeleparanduse vajadus," "groteskne," "jõhker arv") koos detailse juriidilise loogikaga, et rõhutada riikliku poliitika ebamoraalsust ja vastuolu seadustega. Kõneleja süüdistab vastaseid teadlikus "vee sogamises" ja retoorikasse takerdumises, püüdes ise püsida faktidel ja põhimõtetel.

Retooriline stiil on järeleandmatu, kangekaelne ja argumenteeritud, keskendudes loogilisele ja põhiseaduslikule apellatsioonile. Kõneleja esitab vastamata jäänud küsimusi korduvalt, nõudes vastuseid, ning kasutab tugevat kriitikat (nt "jabur lähenemine", "uskumatu jama"). Ta kasutab selgitavaid paralleele (referendumi algatamine) oma seisukoha illustreerimiseks, hoides samas formaalset ja juriidilist tooni.

Retooriline stiil on kriitiline ja murelik, tuginedes loogilistele argumentidele ja võrdlevatele andmetele (Eesti eesmärgid vs Euroopa Liidu eesmärgid). Kõneleja kasutab oma seisukoha toetamiseks viidet välisele autoriteedile ja lõpetab terava küsimusega, mis seab kahtluse alla valitsuse prioriteedid.