Täiskogu istungite kaupa: Varro Vooglaid

Kõneleja vastandub teravalt valitsuse ja PPA tegevusele, kritiseerides riigivõimu teostamisel toime pandud "vigade või isegi sigaduste" eest vastutuse puudumist. Kriitika on peamiselt protseduuriline ja põhiseaduslik, süüdistades vastaspoolt (sh kolleeg Hanimägi ja Sotsid) jälgimisühiskonna mustri toetamises. Ta lükkab tagasi kompromissi võimaluse põhiseadusega vastuolus olevate eelnõude toetamisel.

Vastasseis on suunatud valitsevale koalitsioonile, keda süüdistatakse kahe põhimõttelise lubaduse (maksud ja eelarve tasakaal) risti vastupidises täitmises. Kriitika on intensiivne ja poliitiliselt laetud, rõhutades, et isegi sõda Ukrainas ei ole piisav vabandus lubadustest taganemiseks. Vastaste tegevust kirjeldatakse kui liikumist tasakaalust eemale.

Kriitika on suunatud eelnõu koostajate vastu seoses regulatsiooni ebaselgusega, mis annab ametnikele liiga laia kaalutlusõiguse. Kriitika on poliitikapõhine ja keskendub menetluslikele puudustele, mis võivad sundida kodanikke oma vanemlust kohtus tõestama.

Peamised vastased on peaminister ja valitsus, keda kritiseeritakse ebaaususe, ebakohase käitumise ja rumalate, läbimõtlemata operatsioonide läbiviimise eest. Eriti terav on kriitika peaministri suunal, kes sildistas parlamendiliikmete küsimusi Venemaa propagandaks. Kriitika on intensiivne ja süüdistav, rõhutades poliitilise kultuuri puudumist ja julgeolekuohtude tekitamist.

Peamised vastased on parlamendi enamus ja komisjonide juhid, keda kritiseeritakse põhiseadusvastaste seaduste läbisurumise eest, ignoreerides eelnevaid hoiatusi. Eriti terav on vastuseis Rahapesu Andmebüroo (RAB), Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ning Siseministeeriumi algatustele, mida ta peab totalitaarseteks. Ta nõuab eelnõude täielikku prügikasti viskamist, mitte parandamist.

Peamine kriitika on suunatud valitsuse esindajale, kes ei vastanud küsimustele sisuliselt, vaid rääkis üldist juttu sõja mõjudest, mis viitab rahulolematusele valitsuse läbipaistvuse ja vastutusega. Lisaks palub kõneleja kolleeg Peeter Ernitsal mitte segada küsimuse esitamise ajal, mis on protseduuriline vastuseis. Kriitika on suunatud teabe varjamise ja ebakonkreetsete vastuste vastu.

Kriitika on suunatud Riigikogu liikmete enamuse ebapiisavale ettevalmistusele ja kompetentsile põhiseadusliku järelevalve ülesande täitmiseks. See on protseduuriline ja kompetentsipõhine kriitika seadusandliku võimu teostamise kvaliteedi pihta, mitte suunatud konkreetsele poliitilisele vastasele.

Peamine vastuseis on suunatud Kaitseministeeriumi haldusalale ja vastutavale ministrile, kelle pakutud lahendust (inimeste juurde palkamist) peetakse ebapiisavaks. Kriitika on intensiivne ja keskendub protseduurilisele ebaõnnestumisele, organisatsioonilisele segadusele ja vastutuse vältimisele.

Peamine vastane on terviseminister, keda kritiseeritakse teravalt nii poliitilise silmakirjalikkuse kui ka väärinfo levitamise eest. Rünnakud on intensiivsed, süüdistades ministrit selles, et ta ise praktiseerib "uhuundust" ja pooldas "diktatuurilist programmi". Kriitika on suunatud nii poliitilisele kasule (ministriks saamine väärinfo abil) kui ka põhiõiguste mahasurumisele.

Peamised vastased on Kaitseminister ja ministeeriumi juhtkond, keda kritiseeritakse teravalt süsteemse finantssegaduse ja vastutuse võtmisest keeldumise eest. Kriitika on intensiivne, nõudes ministri ja kantsleri tagasiastumist. Samuti kritiseeritakse istungi juhatajat protseduuriliste küsimuste eiramise eest.

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja Riigikogu juhatus, keda kritiseeritakse intensiivselt nii poliitiliste otsuste (maksutõusud, abordi rahastamine) kui ka süstemaatiliste protseduuriliste rikkumiste pärast. Juhatust süüdistatakse opositsioonisaadikutele küsimuste esitamise võimaluse keelamises ja kodu- ja töökorra seaduse meelevaldses tõlgendamises. Kriitika on terav ja kompromissitult nõutakse seaduse ranget järgimist.