Kuude kaupa: Anti Poolamets
Kokku kuid: 19
Täielikult profileeritud: 19
10.2025
2 Sõnavõtud
Peamine vastuseis on suunatud Euroopa Liidu institutsioonide tegevusele, mis püüavad liikmesriikide maksustamispädevust kaaperdada. Kriitika on protseduuriline ja põhimõtteline, süüdistades liitu aluslepingute vastases tegevuses ja föderatsiooni suunas liikumises.
09.2025
17 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakond, peaminister ja ministrid, keda süüdistatakse valetamise harjumuses, sõnavabaduse piiramises ja Eesti-USA suhete rikkumises. Kriitika on intensiivne ja sageli isiklik, sildistades valitsuse tegevust "käpardluseks" ja "laamendamiseks". Kompromissivalmidust ei näidata, nõudes kirjalikku vabandamist ja poliitiliste vigade tunnistamist.
06.2025
38 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja konkreetsed ministrid (nt Jürgen Ligi, Kaja Kallas), keda süüdistatakse majanduse kidumises, suveräänsuse mahamängimises ja kriitikataluvuse puudumises. Kriitika on intensiivne, kombineerides poliitilisi ja isiklikke rünnakuid, nimetades vastaseid "neototalitarismi" ja "vasakäärmusluse" esindajateks. Ta kritiseerib ka Riigikantseleid erameedia rahastamise eest, nähes selles ohtu riigivõimu käepikenduseks muutumisele.
05.2025
28 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (süüdistatakse valetamises, korruptsioonis ja mandaadi puudumises) ning ideoloogilised jõud (LGBT-ühingud, soopropagandistid). Kriitika on intensiivne ja keskendub eetilistele rikkumistele (Lehtme, Pihlakodu) ning ideoloogilisele kontrollile (sookvoodid, haridus). Ta kritiseerib teravalt ka endise peaministri (Kallas?) ebaväärikat käitumist lennukis.
04.2025
26 Sõnavõtud
Peamine vastane on Reformierakonna juhitud valitsus, keda süüdistatakse korruptsioonis, ebakompetentsuses ja vasakäärmuslike ideede (rohepööre, soopropaganda) pealesurumises. Konkreetselt kritiseeritakse rahandusminister Jürgen Ligit USA liitlassuhete räige kahjustamise eest ja minister Erkki Keldot omavalitsuste õiguste äravõtmise ähvardamise eest. Kriitika on intensiivne, süsteemne ja sageli isiklik, seades kahtluse alla valitsuse legitiimsuse ja adekvaatsuse.
03.2025
15 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon, eriti peaminister Kaja Kallas, keda süüdistatakse korruptsioonis, "uhhuu-teaduste" kaitsmises ja vastutusest kõrvale hoidmises (Lehtme juhtum, Venemaa äri). Kriitika on intensiivne ja hõlmab nii poliitikat (subsiidiumimajandus) kui ka isiklikku eetikat. Kritiseerib teravalt ka sotsialiste ja liberaale "sotsialistliku hulluse" ja "seksuaaldemokraatia" kehtestamise eest.
02.2025
20 Sõnavõtud
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond ja peaminister, keda kritiseeritakse nii poliitilise ebaõnnestumise (majanduslangus, välispoliitika lonkamine) kui ka eetiliste küsimuste (valetamine, varasemad rahastusskeemid) pärast. Välisministrit rünnatakse isiklikult hariduse ja ebakompetentse käitumise tõttu Gruusias. Kriitika on intensiivne ja kompromissitult vastanduv rohepöörde ja tsensuuriseaduse teemadel.
01.2025
18 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus ja koalitsiooniministrid (eriti Maris Lauri ja Kristina Kallas), keda kritiseeritakse nii poliitika kui ka eetiliste küsimuste pärast. Kriitika on intensiivne ja ulatub eelarve vigade esiletoomisest kuni süüdistusteni tsensuuri kehtestamises ja põhiseaduse rikkumises. Ta süüdistab vastaseid probleemide vaiba alla pühkimises ja riigi maine kahjustamises.
12.2024
31 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja "rohepöörde" ideoloogia, mida nimetatakse "vasakäärmuslikuks leiutiseks". Kriitika on nii poliitiline (maksutõusud, julgeolek) kui ka isiklik, süüdistades poliitikuid valetamises ja "korruptiivsete isikute" saatmises Euroopa kõrgetele ametikohtadele. Tugevalt kritiseeritakse ka katseid vaba mõttevahetust maha suruda "vihakõne" sildistamise kaudu.
11.2024
28 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid, keda süüdistatakse korruptsioonis (Kallas, Lehtme, Autorollo), ebakompetentsuses (Ligi kaitseküsimustes) ja ideoloogilises äärmusluses. Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitikast (rohepööre, valimisõigus) protseduuriliste küsimusteni (ELAK kui de facto teine koda) ja isiklike rünnakuteni (Kallase Vene-äri). Ta nimetab valitsust "liberaalseks režiimiks" ja "käteväänajaparteiks".
10.2024
25 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakond ja valitsuskoalitsioon, eriti peaminister Kaja Kallas ja justiitsminister, keda süüdistatakse ebakompetentsuses ja suveräänsuse mahamüümises. Kriitika on nii poliitiline (energiahinnad, sisseränne) kui ka isiklik/väärtuspõhine (labasus, ülbuse ja tooruse loomine saalis). Rünnakud on intensiivsed ja kompromissitult hukka mõistvad, nõudes ministrite umbusaldamist.
09.2024
19 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud peamiselt peaministrile ja siseministrile, keda süüdistatakse ebakompetentsuses, ajaloo mittetundmises ja põhiseaduslike õiguste rikkumises Lihula monumendi konfiskeerimisel. Välisminister Tsahknat kritiseeritakse teravalt peakonsulaadi sulgemise eest, nimetades teda "vürtspoodnikuks". Opositsioon on intensiivne ja kompromissitu, nõudes korduvalt ministrite tagasiastumist ning süüdistades valitsust kaoses ja suvaõiguses.
07.2024
9 Sõnavõtud
Vastasseis on suunatud peamiselt Reformierakonna ja valitsuskoalitsiooni vastu, kritiseerides teravalt nii poliitilisi otsuseid (automaks) kui ka eetilist käitumist (rahastamisskandaalid, valetamine). Vastaseid süüdistatakse rahva seljaga Brüsseli poole olemises ja Eesti konkurentsivõime kolinal kukutamises. Kriitika on intensiivne ja kompromissitu, hoiatades valitsust poliitilise "teerulli" alla jäämise eest.
06.2024
12 Sõnavõtud
Vastasseis on suunatud otse valitsuse liikmete vastu, süüdistades neid eetikareeglite rikkumises (Bolti skandaali käsitlemine) ja ebakompetentsuses (majanduslangus). Eriti kritiseeritakse välisminister Tsahknat konsulaatide sulgemise jonnakuse eest ja peaministrit kuulujuttude levitamise eest, nõudes neilt enesekontrolli. Kriitika on nii poliitiline, protseduuriline kui ka isiklik/eetiline.
05.2024
9 Sõnavõtud
Peamine vastane on Kaja Kallase valitsus ja konkreetsed ministrid, eriti haridus- ja teadusminister, keda süüdistatakse ebateaduslikes ja ideoloogilistes teemades. Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitika (rohepööre, energiahinnad) süüdistamisest kuni isiklike rünnakuteni (ministri etnilise päritolu küsimine, kantsleri tegevuse kritiseerimine). Poliitik süüdistab valitsust majanduse ruineerimises ja deindustrialiseerimises.
04.2024
35 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid, keda süüdistatakse Vene rahaga seotuses ja Eesti riigikaitse õõnestamises (Reformierakonna varasem ajateenistuse vastasus). Kriitika on intensiivne ja laiaulatuslik, hõlmates poliitilist (majanduslangus), ideoloogilist (marksism, multikultuurilisus) ja eetilist (Kallase abikaasa äri, Vene raha) tasandit. Kompromissivalmidust ei ilmne, vaid nõutakse ministrite tagasiastumist ja poliitika radikaalset muutmist.
03.2024
28 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakond (RE) ja koalitsioonipartnerid SDE ning Eesti 200. Kriitika on intensiivne ja suunatud nii poliitikale (maksustamine, immigratsioon) kui ka isiklikule eetikale (Kaja Kallas, Oleg Ossinovski). Süüdistatakse koalitsiooni rahvusriigi hävitamises, multikultuurilise düstoopia ehitamises ja korruptsiooniga seotud rahastajate teenimises.
02.2024
19 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud valitsusele, eriti Reformierakonnale ja Sotsiaaldemokraatidele, seoses Oleg Ossinovski rahastamise ja sanktsioonidest kõrvalehoidmise kahtlustega. Kriitika on intensiivne ja moraalipõhine, süüdistades valitsust julgeoleku kahjustamises ja eetilises ebaõnnestumises. Samuti kritiseeritakse teravalt ülikoolide juhtkondi "migratsioonipumpade" ehitamise eest.
01.2024
44 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakond ja koalitsioon, keda süüdistatakse valetamises, põhiseaduse rikkumises ja riigivõimu kaaperdamises (nt ESM-i ja abielureferendumi kontekstis). Kriitika on intensiivne, ulatudes poliitilistest erimeelsustest süüdistusteni korruptsioonis (Slava Ukraini) ja riigiinstitutsioonide (prokuratuur, Kapo) poliitilises kallutamises. Eraldi rünnatakse Jürgen Ligit varasema kaitsevõime likvideerimise katse eest ja Annely Akkermanni maksuõiguse teemal valetamise eest.