Täiskogu istungite kaupa: Anti Poolamets

Peamine vastane on välisminister Tsahkna, keda kritiseeritakse isiklikult tema "jäärapäisuse" ja ajalootundetuse pärast. Kriitika on suunatud ka otsuse tegemise protseduurile ("kirvemeetodil") ja poliitilisele sisule (väärad prioriteedid, sümbolite lõhkumine). Minister surus otsuse läbi, vaatamata koalitsioonipartnerite ja väliskomisjoni vastuseisule.

Vastasseis on suunatud praeguse energiapoliitika ja rohepöörde eestvedajate vastu, keda kritiseeritakse poliitika tagajärgede (ebastabiilne energiavarustus) ja ebaaususe (looduskaitse sildi all ressursside raiskamine) pärast. Kriitika on tugev ja keskendub poliitilistele valikutele ja nende negatiivsele mõjule.

Peamine vastane on siseminister ja laiemalt valitsus (sh sotsiaaldemokraadid), keda süüdistatakse kaoses, suvaõiguses ja põhiseaduse rikkumises. Kriitika on intensiivne ja isiklik, nõudes ministri kiiret tagasiastumist tema ajalooalase hariduse puudumise ja vabadusvõitluse teotamise tõttu. Vastustatakse ka "ei-ametnike" vastupanu valitsuse juhistele.

Otseseid vastaseid ei kritiseerita, kuid esitatakse kaudne kriitika riikliku tegevuse ebapiisavuse kohta drooninduse toetamisel ja arendamisel. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, mitte isiklik.

Peamine vastane on valitsus, eeskätt peaminister, keda süüdistatakse Lihula monumendi eemaldamise koordineerimises ja heakskiidu andmises. Kriitika on protseduuriline (salajane planeerimine) ja väärtuspõhine (Eesti vabadusvõitluse sildistamine). Kõneleja süüdistab valitsust selles, et nad ajavad sassi genotsiidi toimepanijate monumendid ja Eesti vabadusvõitlejate mälestamise.

Peamised vastased on peaminister ja valitsus, keda kritiseeritakse rahalise vastutustundetuse ja "sisse ostetud ideede" rakendamise eest. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades valitsust maaelu ja ekspordi hävitamises ning kiuslikus suhtumises laste haridusse. Kompromissivalmidus puudub, poliitikaid peetakse täiesti ebamõistlikeks.