Täiskogu istungite kaupa: Anti Poolamets

Kõneleja näitab asjatundlikkust diplomaatilise ajaloo (Ernst Jaakson, järjepidevuse hoidmine), välispoliitika strateegia (USA kui oluline julgeolekupartner) ja äridiplomaatia valdkonnas. Rõhutatakse peakonsulaadi rolli majandussuhete arendamisel iduettevõtluse ja tehnoloogiasektoris, viidates konkreetsetele võrgustikele nagu New York Angels. Samuti rõhutatakse väliseestlaste kogukonna ja kultuurisidemete (nt New York Baltic Film Festival) olulisust.

Kõneleja näitab teadmisi energiapoliitika ja võimsuste juhtimise alal, viidates elektrikatkestustele Saksamaal ja nende negatiivsele mõjule tööstusele. Samuti käsitletakse keskkonnamõjude hindamise (KMH) protseduure, eriti seoses tuulikutega, rõhutades nende tõsiseid mõjusid loodusele ja inimeste tervisele.

Kõneleja näitab teadmisi Eesti ajaloo oluliste sündmuste (1944. aasta kaitselahingud) ja juriidiliste detailide osas, viidates karistusseadustiku sätetele ja vandeadvokaat Carri Ginteri seisukohtadele agressioonisümbolite tõlgendamisel. Samuti käsitletakse politsei sotsiaalsete garantiide ja värbamisprobleeme, tuues esile süsteemi logisemise. Esineb ka teadmisi maaelu ja maaomandi piiramise poliitikast.

Kõneleja näitab asjatundlikkust drooninduse valdkonnas, rõhutades selle kiiret arengut ("palavikulise kiirusega") ja majanduslikku jõukohasust võrreldes teiste kaitsehangetega. Ekspertiisi kinnitab ka viide kodumaiste droonitootjate külastamisele ja teadmine valdkonna kiiretest muudatustest.

Kõneleja näitab teadmisi valitsuse ja politsei vahelisest infovahetusest Lihula monumendi (koopia) eemaldamise planeerimisel. Ta rõhutab vajadust teha juriidiline vahe agressorriigi sümbolite ja Eesti vabadusvõitlejate mälestamise vahel. Ta on kursis politsei tegevusloogikaga seoses sümbolitega ja avalike ürituste keelamisega.

Kõneleja näitab teadmisi keskkonnapoliitika rahastamise (37 miljonit eurot, EL-i raha) ja maaparanduse ajaloo osas, viidates tsaariaegsele ja Eesti-aegsele kuivendustööle. Samuti on tal detailne arusaam eesti keelele ülemineku praktilistest probleemidest, nagu laste nullkeeleoskus ja õpetajate kvalifikatsioon. Argumentide toetuseks kasutatakse ajaloolisi ja kultuurilisi viiteid (Tammsaare, Lõssenkism).