Täiskogu istungite kaupa: Anti Poolamets

Kriitika on suunatud teenindusettevõtetele, kes ei suuda tagada eestikeelset teenindust, ning kaudselt kehtivatele trahvisüsteemidele, mida peetakse ebatõhusaks. Konkreetseid poliitilisi vastaseid või erakondi ei kritiseerita, vaid rõhutatakse süsteemset läbikukkumist.

Peamised vastased on ravimifirmad (Pfizer), keda süüdistatakse pettuses ja kriminaalkuritegudes, ning Euroopa Liit ohtlike regulatsioonide kehtestamise eest. Kriitika on suunatud ka Eesti poliitikutele ja meediale, kes propageerisid valeväiteid vaktsiinide kohta ja vaikisid kõrvalmõjud maha. Otseselt kritiseeritakse ka Irja Lutsarit tema ametialase teadmiste puudumise ja varasema koostöö tõttu Pfizeriga.

Peamine vastasseis on valitsuskoalitsiooniga, eriti Reformierakonnaga, keda süüdistatakse ideoloogilises reetmises ja vabaduste piiramises. Rahandusminister Võrklaeva kritiseeritakse isiklikult silmakirjalikkuse eest (valglinnastuja, kes propageerib autostumise pidurdamist). Kriitika on intensiivne ja keskendub nii poliitilistele (automaks) kui ka menetluslikele (valijate petmine) aspektidele.

Peamine vastane on Reformierakond ja isiklikult Jürgen Ligi, keda süüdistatakse kaitseväe likvideerimiskatsetes ja praeguses rahvast vaesustavas poliitikas. Kriitika on intensiivne, sisaldades nii poliitilisi süüdistusi (rohepööre, säästuprogramm) kui ka isiklikke rünnakuid (paugutas uksi, oleks turvamehe kostüümis). Kompromissi asemel nõutakse vastastelt kahju likvideerimist ja patukahetsust.

Kõige intensiivsem kriitika on suunatud prokuratuuri ja politsei poliitilisele kallutatusele ning koalitsiooni (Reformierakond, Eesti 200) passiivsusele ja protseduurilisele tegevusetusele. Konkreetsetest isikutest kritiseeritakse Valdo Randperet tema hilise osalemise ja "roostes" esinemise eest. Kriitika on nii poliitilisel, protseduurilisel kui ka isiklikul tasandil.

Peamised vastased on peaminister, siseminister ja koalitsioon, keda süüdistatakse põhiseaduse rikkumises ja Ukraina reetmises. Kriitika on suunatud ka julgeolekuasutustele (Kapo, Prokuratuur), keda kahtlustatakse poliitilises kallutatuses ja võimu haaramises ("süvariigi kontseptsioon"). Rünnakute intensiivsus on kõrge ja kompromissivalmidust ei ilmne.

Kriitika on suunatud eelkõige riigi ametnikele, Siseministeeriumile ja poliitikutele, keda süüdistatakse kõrkuses, kiusamises ja seaduste kiusuga kehtestamises hallis tsoonis. Samuti kritiseeritakse teatud parteisid ideoloogiliste teemade (homoperekondade) ületähtsustamise eest sotsiaalsete probleemide arvelt. Kriitika on intensiivne ja väärtuspõhine.

Peamised vastased on Reformierakond ja selle juhtfiguurid (Jürgen Ligi, Märt Rask, Kaja Kallas, Annely Akkermann), keda süüdistatakse põhiseaduse vastases tegevuses, valetamisest ja Riigikogu maine purustamises. Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitilistest erimeelsustest (ESM, maksupoliitika) kuni isiklike ja eetiliste süüdistusteni (kohtunike valimine, obstruktsiooni häbiväärne kasutus). Kompromissivalmidust ei ilmne.

Peamine vastane on valitsus ja vastutav minister, keda kritiseeritakse teravalt poliitika ebajärjekindluse ja manipulatiivsuse eest. Kriitika on poliitikapõhine (haridus, meedia), kuid esitatakse kõrge intensiivsusega, sisaldades otseseid süüdistusi vaenamises ja vihakõnes. Kõneleja seab kahtluse alla valitsuse motiivid Ida-Virumaa koolide sulgemise finantsilisel õhutamisel.