Täiskogu istungite kaupa: Anti Poolamets

Toon on murelik ja tungiv, rõhutades olukorra tõsidust väljenditega nagu "lootusetu" (tsiteerides kolleegi) ja "kontrolli alt väljunud selgelt". Kõneleja kasutab retoorikas isiklikke anekdoote ja regionaalseid näiteid (Otepää Maxima, Võru), et rõhutada probleemi ulatust ja emotsionaalset kaalu, eelistades seda formaalsetele andmetele.

Retooriline stiil on väga kirglik, süüdistav ja murelik, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle, et rõhutada ohtu rahvatervisele. Kõneleja kasutab otsesõnu süüdistusi ("pettus," "kriminaalne firma," "eluohtlikud") ja toetab oma väiteid nii ajalooliste näidete kui ka isiklike anekdootidega (kooliõde, apteeker). Stiil on konfronteeriv ja eesmärgiga tekitada kuulajates valvsust.

Retooriline stiil on teravalt kriitiline, konfronteeriv ja sageli sarkastiline, kasutades iroonilisi võrdlusi (Reformierakonna võrdlemine sotsiaaldemokraatidega, Pärtel-Peeter Pere kastijalgratta eeskujuks toomine). Kasutatakse nii emotsionaalseid apelle (vabaduste piiramine, maainimeste raske elu) kui ka konkreetseid näiteid (Jürgen Ligi varasem tsitaat, ministri elukoht Rae vallas).

Stiil on tungiv, võitluslik ja emotsionaalne, eriti vastaste kritiseerimisel, kasutades süüdistusi nagu "pigistamine" ja "sigadus". Kõneleja rõhutab tegevuse kiireloomulisust ("meil ei ole aega jorutada") ja kasutab moraalset apellatsiooni, nõudes vastaselt "patu kahetsemist". Ta kasutab tihti isiklikke rünnakuid ja ajaloolisi viiteid, et rõhutada vastaste ebakompetentsust.

Toon on võitlev, kriitiline ja pettunud, kasutades teravaid kujundeid nagu "seebimull läks lõhki" ja viidates vastaspoolele kui "roostes" ja passiivsele. Kõneleja kasutab retoorilisi küsimusi, et rõhutada poliitilise mustri olemasolu ja koalitsiooni tegevusetust. Stiil on otsekohene ja keskendub süüdistustele ning protseduuriliste puudujääkide esiletoomisele.

Stiil on valdavalt konfronteeriv, emotsionaalne ja tungiv, eriti korruptsiooni ja julgeolekuteemade käsitlemisel. Kasutab tugevaid väljendeid ja süüdistusi ("räige tegu," "Ukraina reetnud"). Toetub argumentidele isiklike kogemuste (rongisõit, küla intsident, isiklik kohtuasja näide) ja anekdootide kaudu, tasakaalustades neid faktiliste andmete ja ekspertide arvamustega.

Stiil on väga võitluslik, emotsionaalne ja süüdistav, kasutades korduvalt mõisteid nagu "riigi kõrkust" ja "ametnike kiusu". Kõneleja toetub tugevalt lugude jutustamisele ja moraalsetele apellidele (ebaõiglus ühiskonna nõrgimate suhtes), et rõhutada olukorra kurioossust ja pakilisust. Samuti kasutab ta irooniat, kritiseerides "suuri humaniste", kes probleemi ignoreerivad.

Retooriline stiil on väga võitluslik, süüdistav ja emotsionaalne, kasutades tugevaid metafoore (nt Eesti "töökad sipelgad" vs. teiste "laiskus") ja isiklikke rünnakuid konkreetsete poliitikute vastu (Ligi, Rask, Kallas). Kõneleja kasutab sageli süüdistusi valetamises ja häbistamises, püüdes vastaseid moraalselt ja eetiliselt hukka mõista ning rahvaesinduse mainet purustamises süüdistada.

Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja süüdistav, kasutades sageli retoorilisi küsimusi ja süüdistusi (nt "Miks te tahate vaenata?"). Toon on murelik ja väljendab nördimust (nt "Paradoks!"). Kasutatakse nii loogilist argumentatsiooni (rahastamise mõju sõltumatusele) kui ka emotsionaalseid süüdistusi (vaenamine, finantsiline mõjutamine).