Täiskogu istungite kaupa: Anti Poolamets

Peamised vastased on ettekandjad ja poliitikud, kes toetavad tsentraliseeritud linnaplaneerimist ja e-hääletust, keda süüdistatakse sovetlike meetodite rakendamises. Kriitika on ideoloogiline ja intensiivne, viidates nende tegevusele kui "kommunistlikule muljele". Lisaks kritiseeritakse teravalt õiguskaitseorganeid nende "loiu ja laisa suhtumise" eest hääleostu kuritegude uurimisel.

Peamised vastased on valitsusparteid (Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid) ja suurärimees Oleg Ossinovski. Kriitika on intensiivne ja suunatud nii moraalile (annetuste vastuvõtmine) kui ka tegevusetusele (uurimise puudumine). Kõneleja süüdistab valitsusparteisid oligarhi taskus olemises ja seotuses, mis takistab sanktsioonide jõustamist.

Peamine vastane on Prokuratuur ja selle juhtkond (Peaprokurör Parmas, endine peaprokurör Lavly Perling), keda süüdistatakse süsteemses politiseerimises ja topeltstandardite rakendamises. Kriitika on intensiivne, keskendudes menetluslikule ebaõiglusele, poliitilisele ruineerimisele ja riigi ressursside raiskamisele. Vastuseis on absoluutne, süüdistades prokuratuuri poliitiliste eesmärkide teenimises.

Peamine kriitika on suunatud Reformierakonna vastu, kritiseerides nii nende ajaloolist panust ajateenistuse kaotamise püüdlustes kui ka praegust kaitseplaneerimist. Kriitika on intensiivne, süüdistades vastaseid terve diviisi jagu meeste väljaõppe kaotamises ja riigikaitse nõrgestamises. Rünnakud on peamiselt poliitikapõhised ja tulemusi hindavad.

Opositsiooniline hoiak on äärmiselt tugev ja suunatud peaministrile ning Reformierakonnale, keda süüdistatakse valetamises, šantažeeritavuses ja Vene äri varjamises. Kriitika on isiklik ja eetiline, ulatudes süüdistustest koalitsioonipartnerite rahastamises Oleg Ossinovski poolt kuni nõudmiseni, et peaminister läbiks valedetektori testi. Kompromiss on välistatud, kuna nõutakse peaministri kohest tagasiastumist.

Peamised vastased on peaminister Kaja Kallas, Reformierakond ja valitsuskoalitsioon. Kriitika on intensiivne ja peamiselt eetiline, süüdistades neid vereäri jätkamises ja sanktsioonidest mööda hiilimises. Rünnatakse ka valitsuserakondi rahastavat suurärimeest Oleg Ossinovskit, keda nimetatakse korrumpeerunuks ja sanktsioonidest mööda hiilivaks "elevandiks toas".

Vastasseis on suunatud praegustele energiapoliitika eestvedajatele, keda süüdistatakse ebareaalsete ja ebastabiilsete lahenduste (päikese- ja tuuleenergia) propageerimises. Kriitika on poliitikapõhine, rõhutades, et nende plaanid viivad elatustaseme languseni ja tööstuse kokkuvarisemiseni. Ta kiidab endist rahandusministrit Martin Helmet 1000 MW reservi tagamise eest, seades sellega vastanduse praegusele olukorrale.

Peamised vastased on Sotsiaaldemokraadid (mainides Ossinovskit) ja Eesti 200, keda süüdistatakse rahvusriigi hävitamises ja internatsionaalse düstoopia ehitamises. Kriitika on intensiivne ja ideoloogiline, süüdistades vastaseid naiste alandamises ja terrorismiriski kunstlikus maaletoomises. Kompromiss on välistatud, kuna tegemist on eksistentsiaalse kultuurikonfliktiga.

Peamised vastased on valitsuskoalitsiooni erakonnad (Sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond), keda kritiseeritakse nii maksusüsteemi muutuste kui ka hariduspoliitika eest. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades valitsust ukrainlaste keele ja kultuuri väljajuurimises.

Peamine vastane on Reformierakond ja rahandusminister, keda kritiseeritakse vastuolulise poliitika (vabadus vs nügimine) ja majanduslikult ohtliku maksupaketi eest. Kriitika on nii poliitika- kui ka ideoloogiapõhine, süüdistades vastaseid eraomandit ohustavate ja turvatunnet õõnestavate meetmete rakendamises. Rünnakud on intensiivsed, seostades vastaste tegevust äärmuslike ideoloogiatega.