Täiskogu istungite kaupa: Anti Poolamets

Stiil on väga konfronteeriv ja emotsionaalne, kasutades tugevaid ideoloogilisi ja ajaloolisi võrdlusi vastase seisukohtade diskrediteerimiseks. Ta süüdistab ettekandjat kommunistliku ja sovetliku planeerimise (hruštšovkad, paneelelamud) kaela määrimises. Kasutatakse ka konkreetseid näiteid elust enesest (Rakvere hääleost) ja teravat kriitikat õiguskaitseorganite aadressil.

Retooriline stiil on väga ründav, süüdistav ja moraalne, kasutades tugevaid emotsionaalseid väljendeid nagu "jultumus," "ülbelt" ja "maru piinlik". Kõneleja esitab otseseid nõudmisi tegudeks, mitte ei otsi loogilist arutelu, eesmärgiga vastaseid avalikult häbistada. Kasutatakse irooniat, viidates valitsusparteide "moraalse kompassi" puudumisele.

Retooriline stiil on väga võitluslik, emotsionaalne ja dramaatiline, kasutades tugevaid kujundlikke väljendeid (nt "pekstakse inimest nagu vaia maa sisse" ja "lindpriid"). Kõneleja toetub süsteemsete ebaõnnestumiste illustreerimiseks detailsetele juhtumianalüüsidele ja isiklikele lugudele, rõhutades tragikoomilist ebaõiglust ja süsteemi halastamatust. Kasutatakse irooniat ja sarkasmi.

Stiil on kriitiline ja otsene, kasutades vastaspoole tegevuse kirjeldamiseks negatiivseid hinnanguid ("päris kole," "jõuetut riigikaitset"). Kasutatakse retoorilisi küsimusi, et seada kahtluse alla kaitseplaanide teostatavus ja ajakava, näiteks tankide pädeva tarvitamise lootus kümnendi pärast. Toon on pigem loogiline ja faktipõhine, kuid sisaldab ka teravat hukkamõistu.

Retooriline stiil on äärmiselt ründav, süüdistav ja moraalipõhine, nimetades peaministrit "moraalseks laibaks" ja süüdistades koalitsiooni häbituses. Kõneleja kasutab tungivat tooni, et rõhutada julgeoleku- ja eetikaprobleemide kiiret lahendamise vajadust, toetudes emotsionaalsetele apellidele ja ajaloolistele näidetele. Ta kasutab palju retoorilisi küsimusi ja teravaid metafoore ("elevant istub igal kolmapäeval siin loožis").

Retooriline stiil on väga ründav, süüdistav ja moraliseeriv, kasutades tugevaid emotsionaalseid termineid nagu "vereraha" ja "sadistlik sõda". Apelleeritakse rahvuslikule häbile, väites, et Eesti on langenud "banaanivabariikide" tasemele. Kõne on otsekohene ja keskendub konkreetsete isikute (Kallas, Ossinovski) ründamisele, mitte abstraktsele poliitikaarutelule.

Retooriline stiil on skeptiline, küsimusi esitav ja murelik, vastandades ettekandja "ilusad, lausa romantilised mõtted" karmile reaalsusele. Toon on tungiv ja hoiatav, rõhutades Euroopa tööstuse laialivajumise ohtu. Kasutatakse loogilisi apelle, mis keskenduvad kuludele, stabiilsusele ja konkurentsivõime andmetele (USA vs Euroopa energiahinnad).

Retooriline stiil on äärmiselt konfronteeriv, emotsionaalne ja süüdistav, eriti sotsiaalpoliitilistes küsimustes. Kasutatakse tugevaid moraalseid hinnanguid ("häbi," "variserlik," "düstoopia") ning apelleeritakse julgeolekule ja kultuurilisele väärikusele (viited terrorismile ja šariaadile). Kõne on poleemiline, eesmärgiga vastaseid ideoloogiliselt diskrediteerida.

Retooriline stiil on konfronteeriv, süüdistav ja emotsionaalselt laetud, eriti sotsiaalsete ja rahvusvaheliste teemade käsitlemisel. Kasutatakse tugevaid emotsionaalseid apelle, sidudes pagulaste hariduskorralduse Ukrainas toimuva genotsiidi ja Putini Venemaa tegevusega. Kriitika esitatakse osaliselt retooriliste küsimuste vormis.

Võitluslik ja kiireloomuline toon, rõhutades majanduslanguse ja inflatsiooni ohtlikkust. Kasutab tugevaid ideoloogilisi seoseid, võrreldes valitsuse "nügimist" Nõukogude aja eraomandivaenulikkusega ja Klaus Schwabi globalistlike ideedega ("You will own nothing and be happy"). Apellatsioonid on segu emotsionaalsest murest (pensionärid, kodu kaotamine) ja spetsiifilistest arvudest (maksusummad), kasutades ka retoorilisi küsimusi.