Täiskogu istungite kaupa: Anti Poolamets

Peamised kritiseeritavad rühmad on "sotsiaalse õiguse sõdalased," kes võitlevad naistevastase vägivallaga valel moel, tuues sisse absurdseid sotsiaalseid sugusid. Samuti kritiseeritakse teravalt Putini kontrollitud immigratsiooni lubamist, mis hävitab Eesti julgeolekut. Kriitika on intensiivne ja ideoloogiliselt laetud, seades kahtluse alla vastaspoole motiivid ja tegevuse.

Peamine vastane on valitsus ja peaminister, keda kritiseeritakse teravalt küünilisuse, usalduskriisi ignoreerimise ja ebapiisava riigikaitse eest. Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitilisest ebaõnnestumisest legitiimsuse küsimuseni, vihjates vajadusele erakorralisteks valimisteks. Kõneleja heidab peaministrile ette ebamäärasust ja juurpõhjustele (Venemaa) keskendumist konkreetsete lahenduste asemel.

Kriitika on suunatud e-valimiste süsteemi ja selle kontrollimatuse vastu, samuti ekspertidele antud liigse võimu suunas, mis võib viia "väga huvitavate otsusteni". Vastuseis on protseduuriline ja keskendub süsteemsetele vigadele, mis õõnestavad usaldust.

Peamised vastased on seaduseelnõu esitajad, keda süüdistatakse tuimas vastuseisus mõistlikele argumentidele ja põhiseadusvastasusele. Tugev kriitika on suunatud ka Kaitseministeeriumi haldusalale sisekontrolli puudumise ja elementaarse dokumentide haldamise kaose eest. Rünnakud on intensiivsed ja isiklikku laadi (kasutades sõna "juhm").

Peamine kriitika on suunatud valitsuse poliitikale, mis puudutab välisvangide toomist ja asüüliõiguse rakendamist. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades vastaspoolt julgeolekuohtude (radikaliseerumise) tekitamises ja PPA hoiatuste eiramises. Vastuseis on absoluutne, kuna poliitika toob sisse mõrvareid ja vägistajaid.